Kiletiivalised IIKodumesilasi on inimesed kasvatanud juba ammustest aegadest peale. Milliseid mesilastelt pärinevaid saadusi inimesed kasutavad? Mille jaoks neid tarvitatakse? ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... Mesilaspere koosneb ühest emamesilasest ehk mesilasemast, kes on ülejäänud pereliikmetest tunduvalt suurem, umbes tuhatkonnast isamesilasest ehk lesest ning kümnetest tuhandetest töölistest. Töölisteks on neil suguvõimetud emased, kelle muneti on muutunud mürgiastlaks. Isamesilastel mürgiastelt ei ole. Nende ülesandeks on vaid mesilasema viljastamine, muid töid nad tarus ei tee ning ei käi ka korjel. Ka mesilasema püsib kogu elu tarus, lennates välja vaid korra paarumiseks ning hiljem koos sülemiga. Emamesilase ülesandeks on munemine. Kuigi iga üksiku pereliikme eluiga ei ületa mõnda kuud, püsib kord ehitatud pesa aastaid. Mesilaste pesa koosneb vahast kambrite (kannude) ridadest ehk kärgedest. Kambrite kuuetahuline kuju võimaldab kõige väiksema materjalikuluga ehitada kõige mahukamaid kambrikesi. Kärjekanne kasutatakse nii haudme üleskasvatamiseks kui ka mee ning suira hoidmiseks. Lisaks tavalistele kärjekannudele on pesas veidi suuremad kannud leskede kasvatamiseks ning hoopis suurte mõõtmetega emakupud uute emamesilaste kasvatamiseks. Mett valmistatakse õienektarist, mille mesilased oma pugus ehk meepõies tarusse toovad. Pugus seguneb nektar süljega ning muutub meeks. Seda kasutavad mesilaste valmikud toiduks juhul, kui korjele minna pole võimalust. Mee ülejäägid kaanetatakse kinni ja säilitatakse tagavaraks. Suira tehakse aga õietolmust ning vähesest hulgast meest ning sellega toidetakse vastseid. Vastseid, kelles arenevad tulevased emad, toidetakse tööliste poolt spetsiaalsete näärmete eritisega ehk toitepiimaga. Töölisteks arenevad vastsed saavad seda vaid esimestel elupäevadel. Mesilasema muneb kevadest sügiseni iga päev umbes 1000 muna, mille paigutab ühekaupa kärjekannudesse. Vastsete toitmisega tegelevad noored töölised. Vanemad töölised lendavad sobivate ilmade korral tarust välja korjele. Lisaks teevad töölised muidki tarus vajalikke töid: valvavad, soojendavad ja jahutavad pesa, ehitavad kärgi ja puhastavad neid, mõned hoiavad pugus vett ja vajadusel niisutavad kärgi, et tõsta õhuniiskust. Erineva vanusega töölised teevad erinevaid töid. Mesilased leiavad eksimatult tagasitee oma tarusse. Nad orienteeruvad maastiku iseärasuste järgi. Kui mõni tööline leiab uue rikkaliku korjemaa, teatab ta sellest teistele pere liikmetele erilise liikumise ehk tantsu abil. Tantsu abil näidatakse kätte ka korjemaa kaugus tarust ning suund päikese suhtes. Sügisel mätsivad mesilased taruvaiguga kinni kõik taru praod. Talvel kogunevad nad suurde kobarasse, mille sees on temperatuur pidevalt 10 kraadi piires. Suvel valitseb tarus 34-36 kraadine temperatuur. |