Kiletiivalised I
Kevadel ilmub kusagilt kännu koore alt või mujalt välja talvitunud emaherilane. Leidnud pesaehitamiseks sobiva koha, valmistab ta kõigepealt mõne kärje, kuhu muneb munad. Vastseid toidab ta läbimälutud putukamassiga. Peagi ilmuvad pessa esimesed töölised, misjärel loobub ema väljaskäimisest ning pühendub ainult munemisele. Töölised ehitavad pesa lõpuni valmis ning toovad emale ja vastsetele toitu. Mett nad ei valmista. Sügisepoole areneb pesas uus emas- ja isasherilaste põlvkond. Paaritunud emased otsivad endale talvitumispaiga, ülejäänud pere aga laguneb ning selle liikmed hukkuvad esimeste külmade saabumisel.
Oma vastseid toidavad herilased loomse toiduga. Mida söövad nad aga ise?
....................................................................................................................................
Mesilasi on üle 20 000 liigi ning neid esineb kõikjal, kus leidub õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmeldajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajalga säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade külge rohkesti õietolmu, mida putukas aeg-ajalt jalgadega kokku pühib ja tagajalgade külge paigutab. Mesilase suised on kohastunud õitest nektari imemiseks. Paljud mesilased kasutavad oma pesa ehitamiseks vaha, mida toodavad erilised vahanäärmed.
Mitte kõik mesilased pole ühiselulised. Nii näiteks elavad erakmesilased maa sisse kaevatud urgudes. Kuna ühe mesilase järglaskond ei lenda sünnikohast kaugele, tekivad lõpuks nende mesilaste suured kolooniad. Lehemesilased lõikavad puude ja põõsaste lehtede küljest korrapäraseid tükke, millest ehitavad mõnesse mahajäetud vihmaussi või siklase käiku vastsetele kambrikesed.
| Ühiseluliste mesilaste hulka kuuluvad kimalased. Nende peres on isendid eristunud suuremateks järglasi andvateks emadeks ja väiksemateks mittepaljunevateks töölisteks. Varakevadel otsivad talvitunud emased sobiva koha pesa ehitamiseks. Kimalase pesa kujutab endast korrapäratut rohust, samblast või raagudest kera. Nende iseärasuseks on see, et erinevalt teistest ühiselulistest mesilastest arenevad kimalaste vastsed kõik koos ühes kambris. Kambrid valmistatakse õietolmuga segatud vahast. |
Kimalane |
Pärast esimeste tööliste koorumist kasvab pere kiiresti. Sügiseks võib pesas elada kuni paarsada isendit. Sügisel ilmuvad perre uued emas- ja isaskimalased, kes lendavad pulmalennule ning enam pesasse tagasi ei pöördu. Sarnaselt herilastega hukkuvad külmade saabudes kõik pere liikmed peale emakimalaste, kes jäävad talvituma.
Kuidas hoiavad kimalased külmadel öödel oma pesi soojana?
...................................................................................................................................
...................................................................................................................................
Kimalaste pesades parasiteerivad kägukimalased on oma peremehega väga sarnased, kuid neil pole töölisi ja jalgadel korjeaparaati. Emane kägukimalane muneb oma munad kimalase pesakambritesse. Kimalased peavad nii vastseid kui ka valmikuid oma pere liikemeteks ning ei aja neid minema.