Kiletiivalised I

Alustame astlaliste kiletiivalistega tutvumist üksikult elavate liikide näitel.

Vähesed putukad võivad ilus võistelda väikeste kalliskividena säravate eredavärviliste kuldherilastega. Nad on enamikus teiste kiletiivaliste parasiidid, kuid leidub ka liblikaröövikutel ning ämblikel parasiteerijaid. Ogaherilased kasvatavad oma järglased üles maa sees elavates põrnikate vastsetes. Suurema osa oma elust veedab emane ogaherilane maa sees kaevates ja saaki otsides. Sipelgherilaste tiivutud emased meenutavad sipelgaid, kuid on karvased. Nemad parasiteerivad mesilaste ja herilaste pesades.

Kuldherilane

Kuldherilane

Kaevurherilastel esineb keerukas hoolitsus oma järglaskonna eest. Emased kaevurherilased ehitavad maa sisse uru, millesse paigutavad astlatorgetega halvatud putuka või ämbliku. Selle kehale munetud munast kooruv vastne leiab eest rikkaliku toiduvaru.

Miks halvavad kaevurherilased vastsete toiduks mõeldud saagi, mitte ei tapa seda?

..................................................................................................................................

..................................................................................................................................

Kaevurherilaste hulka kuuluv röövikuhunt, kes kütib mullas elavate öölaste röövikuid, müürib pärast röövikule munemist uru kinni. Tema vastsele peab arenemiseks piisama sellestsamast röövikust. Kärbsehundid aga tassivad aeg-ajalt arenevatele vastsetele uusi kärbseid juurde. Mesinikele võivad suurt kahju tekitada kodumesilasi küttivad mesilasehundid.

Voltherilaste hulgas esineb juba ühiselulisi liike. Suur osa neist on siiski üksikelulised (erakherilased). Nad tassivad oma vastsetele urgu halvatud putukaid nagu kaevurherilasedki. Sageli on nende urud aga keerukama ehitusega. Nii näiteks valmistavad müüriherilased savistesse järsakutesse kaevatud uru suudmele pikenduseks savitükikestest toru.

Herilane

Herilane

 Ühiselulistest liikidest on meil üks suuremaid vapsik. Neid kuni 3 cm pikkusi valusalt nõelavaid putukaid on kohanud ilmselt igaüks. Vapsikud ehitavad pesi puuõõnsustesse ja koobastesse. Kõige paremini on tuntud aga metsaherilaste pallikujulised pesad. Herilased ehitavad pesi vee ja süljega niisutatud ja hästi läbimälutud kõdupuidust. Tegemist on kõige ehtsama paberiga, mida herilased oskasid valmistada juba miljoneid aastaid enne inimese ilmumist Maale.

Miks on herilased värvunud silmatorkavalt eredalt?

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................