Kiletiivalised I

Munetilised on enamikus putukate ja teiste selgrootute parasiidid: nende jalutud vastsed elavad peremehe kudedes. Vähesed munetilised parasiteerivad taimedel. Erinevalt pidevkehalistest on valmikute tagakeha rindmikuga ühendatud varrekese abil ning on seetõttu väga liikuv. Paljud liigid halvavad oma ohvri enne sellesse munemist pöörduvalt või pöördumatult.

Lehetäisse munev lehetäivamplane

Lehetäisse munev lehetäivamplane

 Mitmed munetilised on kasulikud kahjurputukate hävitajad. Nii mõnigi kapsaliblika röövik on nakatatud kapsaliblika-juuluka vastsetega, kes peremehe tasapisi seest tühjaks söövad ning lõpuks hukkunud rööviku kehapinnal nukkuvad. Lehetäide hävitamisega toob kasu lehetäivamplane.

Munakireslane

Munakireslane liblikamunal

 Puidu sees asuvatesse putukavastsetesse munevad käguvamplased. Neid sihvakaid pika kehaga putukaid, kelle tagakeha tipus on kolm pikka niitjat jätket (sealhulgas ka muneti) võib vahel näha puutüvedel jooksmas. Neil on võime leida putukavastseid, kes asuvad mitme sentimeetri sügavusel puidus. Leidnud vastse, puurib käguvamplane oma muneti läbi puidu ning muneb peremehe kehasse muna. Putukamunadesse munevad munakireslased. Nende hulka kuuluvad kõige väiksemad putukad üldse. Kõige pisema liigi kehapikkus ei ületa 0,21 mm. Taimekudedes arenevad pahkvaablaste vastsed. Nad põhjustavad taimekudede vohamist ehk pahkade teket. Paha sees on vastne kaitstud vaenlaste eest.

Kuidas saavad munetiliste vastsed pikka aega toituda oma peremehe kehast teda surmamata?

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................

Kuidas nimetatakse parasiite, kes oma peremehe lõpuks surmavad?

.................................................................................................................................

Astlaliste hulka kuuluvad kiletiivaliste kõige kõrgemalt arenenud esindajad. Paljud neist ehitavad endale keerukaid pesi, hulk liike on ühiselulised. Oma nime on see kiletiivaliste rühm saanud mürgiastlaks muutunud muneti järgi.

Kuidas on rindmikuga ühendatud astlaliste tagakeha?

.................................................................................................................................

.................................................................................................................................