Kiletiivalised IKiletiivalised on oma nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi, mis on omapärase võrkja soonestusega. Kõige väiksematel kiletiivalistel on tiivasooned peaaegu täielikult kadunud. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi, jalad enamasti lihtsad jooksujalad, vaid mõnedel liikidel on ees- või tagajalad muutunud plaatjateks kaevejalgadeks. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste vastsed on erinevad. Esineb nii jalutuid konusid kui liblikaröövikuid meenutavaid ebaröövikuid. Mille poolest erinevad liblikaröövikud kiletiivaliste ebaröövikutest? ...................................................................................................................................... ...................................................................................................................................... Maailmas on kiletiivalisi umbkaudu 150 000 liiki. Kehaehituse alusel, eriti selle järgi, kuidas on rindmik ühendatud tagakehaga, jagatakse kiletiivaliste selts mitmesse rühma.
|
