Liblikalised

Nimeta viise, kuidas liblikad end vaenlaste eest kaitsevad.

.............................................................................................................................................

Võrdle liblikate ja mesilaste osa taimede tolmeldajatena.

.............................................................................................................................................

Maailmas on liblikaliike teada umbes 150 000. Eestis elab neid ligikaudu 2000 liiki. Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad.

Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt pisikeste mõõtmetega liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad ka inimeste pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud teised koilased, kelle röövikud kahjustavad inimeste tarbeesemeid ning toitu. Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Nendest võiks nimetada õunamähkurit ja hernemähkurit, kelle väikesi röövikuid võib sageli leida vastavalt õuntest ja hernekaunadest ("õunaussid" ja "herneussid"). Jahuleedik elab peamiselt veskites ning toitub seal nisujahust ja jahusaadustest. Suvel oled ehk puudel märganud võrgendikoilaste röövikute poolt valmistatud valgeid võrgendpesasid, milles nad hulgakaupa sees elavad. Mõnikord on terve puu mähitud ämblikuvõrgu sarnasesse valgesse võrgendisse.

Terakoi

Terakoi

Vahaleedik elab mesipuudes ning toitub puhtast vahast. Massilise esinemise korral võivad nad põhjustada mesilasperede hukkumist. Üks Ameerikas elava leedikuliigi röövikud parasiteerivad laiskloomade karvastikus.

Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma.

Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas.