Mardikalised
|
Naksur |
Naksurlased on oma nime saanud selle järgi, et selili olles võivad nad end tugeva plõksatuse saatel õhku visata ning jalgadele maanduda. Naksurlaste mullas elavaid tugeva kitiinkattega pruunikaid vastseid tuntakse ka "traatusside" nime all. Paljude naksurite vastsed on tuntud tõsiste taimekahjuritena.
Villimardiklased on enamasti suured eredavärvilised metallihelgiga pehmekehalised putukad, kelle kattetiivad on lühenenud ning lennuvõime kadunud. Villimardikaid võib meil kevadsuvel kohata rohu sees istumas. |
Villimardikas |
Mille poolest on huvitav villimardikate arenemine? Kus elavad nende vastsed?
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
|
Tuisusikk |
Siklased torkavad silma eredate värvidega ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all ning on sageli tõsised metsakahjurid. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat. |
Harilik kiitsaksikk |
Milline siklane kahjustab Lääne-Eestis ja Saaremaal puithooneid?
.............................................................................................................................................
Lõuna-Ameerikas elav titaansikk on maailma suurim mardikas, tema keha on kuni 18 sentimeetri pikkune. Kõdunevate palkide ja puuhalgude koore alt võib sageli leida kooresikkude valgeid pruuni pea ja tugevate lõugadega vastseid. Paljud siklaste valmikud, näiteks kiitsaksikud, toituvad suvel õitel ning meenutavad oma kollase-mustakirjude kattetiibadega herilasi.
| Poilased on väga liigirikas mardikate rühm. Oma kumera metallihelgiga kehaga meenutavad nad veidi lepatriinusid. Paljud poilased elavad kogu elu avalikult taimedel. Röövloomade eest kaitseb neid nende mürgine hemolümf. Nii poilaste valmikud kui ka vastsed toituvad taimeosadest. Kevadel ja sügisel võid lepapõõsastel näha kohati massiliselt sinakaid lepapoisid, kelle tõugud söövad tihti puud lehtedest paljaks. Poilaste hulka kuulub ka ohtlik põllukahjur - kartulimardikas, kelle kodumaaks on Põhja-Ameerika. Vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele toodi ta mitu korda Euroopasse, kus tal lõpuks õnnestus püsima jääda. Praeguseks on ta Euroopas juba laialt levinud. |
Kartulimardikas | |