Mardikalised
| Põrniklased on tugeva kitiinkattega ning lameljate tundlatega mardikad. Nende paksud valged C-kujuliselt kõverdunud vastsed (konud) elavad kõdupuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Metsas ringi jalutades oled ehk tähele pannud samblavaibal või metsateedel aeglaselt ukerdavaid sinakasmusti metsasitikaid. Nendega sarnanevad sõnnikus elavad sitasitikad ja sarviksitikad. Paljud sõnnikust toituvad sitikad ehitavad vastsetele maa-aluseid koopaid, kuhu varuvad toiduks roojapallikesi. |
Troopiline põrnikas |
Vanad egiptlased pidasid pühaks loomaks ümmargusi sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates jätketes aga sarnasust päikesekiirtega. Egiptlased avaldasid mardikale austust, tema kujutisi raiuti välja kivist.
| Kevadõhtuti võib leht- ja okaspuude läheduses kohata lendamas pruune maipõrnikaid, kelle vastsed närivad puude juuri ja võivad nii tekitada suurt kahju noortele männikultuuridele. Suvel näeb eriti sarikaliste õisikutel toitumas kuldrohelisi kuldpõrnikaid ja pronksikarva vaskpõrnikaid, sageli kohtab ka mustri poolest veidi kimalast meenutavat karuspõrnikat. Meie suurimaks põrnikaks on kuni 4 cm pikkune ninasarvikpõrnikas, kes on oma nime saanud isaste laubal oleva pika kõvera sarve järgi.
Põrniklaste hulka kuuluvad ka ühed maailma suuremad mardikad, Lõuna-Ameerikas elavad elevantmardikad, kelle pikkus koos sarvega küünib 12 sentimeetrini. Herkulesmardika pikkus võib olla isegi 15 sentimeetrit, kuid ligi pool sellest läheb eesseljal asuva ettepoole suunatud sarve arvele. |
Karuspõrnikas |
Jaanimardiklased on tuntud oma võime poolest öösiti fosforselt helendada. Emased jaanimardikad on tiivutud ning meenutavad rohkem vastseid. Jaanimardikate helendamisel on väga kõrge kasutegur - kulutatud energiast
98% läheb valguseks ja vaid 2% soojuseks. Nad suudavad oma helendamist ise reguleerida. Osa troopilisi liike helendab nii tugevalt, et mõnest purki pandud mardikast piisab pimedas raamatu lugemiseks.
Millal võib jaanimardikaid looduses helendamas näha? Kas oled neid ka ise näinud?
..................................................................................................... |
Isane ja emane jaanimardikas |
|
Seitsetäpp-lepatriinu |
Lepatriinulasi tunneb ilmselt igaüks. On ju need eredavärvilised täpilised mardikad äratanud inimeste tähelepanu juba ammustest aegadest peale. Nii valmikud kui vastsed on röövloomad, kes toovad lehetäide hävitamisega aiapidajatele suurt kasu. Kõige tuntumaks liigiks on seitsetäpp-lepatriinu, kelle punakaid kattetiibu kaunistab 7 musta laiku. Väga sage on ka kakstäpp-lepatriinu.
Kas täpid lepatriinu kattetiibadel näitavad mardika vanust, nagu sageli arvatakse? Põhjenda oma vastust!
.......................................................................................................
....................................................................................................... | |