Ehmestiivalised ja võrktiivalised

Ehmestiivaliste vastsed nukkuvad veekogu põhjas oma kojas. Valmikud elavad aga kuival maal ning lendlevad õhus. Kuidas pääsevad ehmestiivalised veest välja?

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

Ehmestiivaliste vastsetega võib teha huvitava katse. Kui nad ettevaatlikult oma kodadest välja ajada (koja tagumisest avast peene kõrrega lükates) ning paigutada veega kaussi, kus pole uue koja ehitamiseks looduslikku materjali, kasutavad nad selleks kõike ettejuhtuvat. Nii võib neid panna koda ehitama värvilistest klaasikildudest, hirsiteradest jne. Kui neid koja ehitamise jooksul ühe materjali juurest teise juurde tõsta, tekivad lõpuks vöödilised kojad.

Ehmestiivalised on kasulikud putukad. Milles nende kasulikkus seisneb?

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

Võrktiivalised on oma nime saanud omapärase võrgukujulise soonestusega kilejate tiibade järgi, mida on neil kaks paari.

Nii valmikud kui ka vastsed on röövloomad, sest nad toituvad teistest putukatest, sealhulgas ka lehetäidest. Neil on haukamissuised, mis moodustavad vastsetel imitangid, mille abil nad imevad saaklooma tühjaks. Nimelt esineb võrktiivaliste vastsetel sooleväline seedimine, saagi haaramise järel torkavad nad oma teravad lõuad läbi selle katete, suunavad haava kaudu saaklooma kehasse seedemahlu ning imevad mõne aja möödudes vedeldunud toitu. Võrktiivaliste vastseid on kasutatud kahjurite biotõrjes.

Kiilassilm

Kiilassilm

Kõige tuntumad võrktiivaliste esindajad on kiilassilmad. Neid õrnu helerohelisi või kollakaid kuldsete, valguse käes säravate silmadega putukaid on näinud ilmselt igaüks.

Sipelgalõvi

Sipelgalõvi

Liivases kohas ringi kõndides oled ehk märganud liiva sees väikesi korrapärase kujuga koonusjaid lehtreid. Need on endale ehitanud sipelgakiili vastsed, keda nimetatakse ka sipelgalõvideks. Täiskasvanud putukad meenutavad välimuselt kiili, kuid on neist eristatavad õrnemate tiibade ning pikemate, otsast nuijate tundlate järgi.

Miks ehitavad sipelgalõvid liiva sisse lehtreid?

....................................................................................................

....................................................................................................

....................................................................................................