Täilised ja väivilisedVäivilised sarnanevad välimuselt veidi täidega. Ka nemad on välisparasiidid, elades nii imetajail kui ka lindudel. Erinevalt täidest ei ime väivid aga verd, vaid toituvad karvadest, sulgedest ja surnud naharakkudest. Sobiva võimaluse tekkides ei põlga nad siiski ära ka haavadest tulevaid veretilku. Väivid on väga liikuvad, tiivutud, tugevasti lamendunud keha ja suure peaga putukad. Nende pea on sama lai kui rindmik või laiemgi, selle järgi saab neid kergesti täidest eristada. Sarnaselt täidele puuduvad ka väividel sageli silmad. Neil on haukamissuised. Ka väivid on peremeeste suhtes väga spetsialiseerunud. Iga liik elab kindlal imetaja- või linnuliigil. Väividega nakatutakse, kui peremehel on kontakt teiste sama liigi isenditega. Pärast looma surma väivid tavaliselt hukkuvad. Mõnikord võivad nad uuele peremehele rännata parasiitsete raudkärblaste abil, kuid need kärbsed pole nii spetsialiseerunud ning võivad väivi kanda valele liigile, millel väiv peatselt hukkub. Kui ühel peremeesliigil parasiteerib mitu väiviliiki, siis elavad nad igaüks eri kehaosal, mistõttu ka eri liigid omavahel ei konkureeri.
Miks uurivad teadlased vahel eri loomaliikide suguluse väljaselgitamiseks neil liikidel parasiteerivaid täisid või väive? .................................................................................................................................... .................................................................................................................................... .................................................................................................................................... .................................................................................................................................... |