Täilised ja väivilised
Täilised on väikesed, 0,4 kuni 6 millimeetri pikkused imetajate välisparasiidid. Nad on valkjad, õrnade katetega putukad, kelle kehaehitus on seoses parasiitse eluviisiga mitmeti lihtsustunud.
Täide suised on kohastunud peremehe naha läbitorkamiseks ning vere imemiseks. Täide lõuad on muundunud pisteharjasteks, mis asuvad pehmes suust väljasopistatavas torus. Vere imemisel laieneb täi söögitoru eesmine osa, mis toimib pumbana. Süljenäärmetest haava sisse sattuv nõre takistab vere hüübimist ning põhjustab sügelemist.
| Täide silmad on taandarenenud väikesteks tumedateks täpikesteks või hoopis kadunud. Ka tundlad on lühikesed. Rindmik on laiem kui pea, sellele kinnituvad võimsad haardjalad, mis on kohastunud peremeeslooma karvadest kinni hoidmiseks.
Tiivad puuduvad kõikidel täiliikidel. Sellest hoolimata kuuluvad nad tiibputukate hulka. Tiivad on nad kaotanud parasiitse eluviisi tõttu. |
Täi jalg |
Täid on väga spetsialiseerunud parasiidid. Iga täiliik elab vaid ühel või mõnel lähedasel loomaliigil. Täisid pole ilmselt ainult kukkurloomadel. Emased täid kinnitavad oma üsna suuremõõtmelised munad karvade külge. Neid mune nimetatakse tingudeks. Oma elu jooksul muneb täi 250-300 muna.
|
Inimesetäi valmik ja muna (ting) |
Inimestel parasiteerib võrdlemisi sageli inimesetäi, kes esineb kahe välimuselt erineva vormina: peatäi ning riidetäi. Esimene neist eelistab elada peas, teine riietel. Täid ei kannata kõrget temperatuuri. Juba 44 kraadi C on neile surmav. Seetõttu on neist lihtne lahti saada saunas käies. Tingud on aga märksa vastupidavamad. Kõige sagedamini toimub täidega nakatumine otsese kontakti kaudu. Täivastase tõrje aluseks on isiklik hügieen. |
| Lisaks inimesetäile elab inimese karvadega kaetud kehaosadel, eriti kubemes, habemes, kulmudes ning ripsmetel, satikas.
Mille järgi leiavad täid oma ohvri?
............................................................................................ |
Satikas | |