Putukate välisehitus

Putukate jalgade ehitus on seotud nende elupaiga ja eluviisiga. Ühenda jalgade nimetused joonte abil nende õigete kirjeldustega!

Eesjalad tugevamini arenenud, sääred labidakujuliselt laienenud, sageli hambulise servaga. Käpalülid laienenud, omavahel jäigalt ühendatud Röövjalad
Tagajalad pikenenud, tugevate reite ja pikkade säärtega Ujujalad
Sääred pikenenud, vastanduvad ühele pikale käpalülile (nagu kokkupandav taskunuga), nende vahele jäävad kitiinist hambakesed Jooksujalad
Tagajalad pikenenud, säär ja käpalülid moodustavad ühe sirge, tihedate pikkade harjastega, mis jala tahapoole liikudes laiali lähevad Kaevejalad
Jalad saledad, kõik jalapaarid ühtlaselt arenenud, reied keskmise pikkusega, sääred neist pisut pikemad, käpalülid eri pikkusega Hüppejalad

Tiivad on kilejad õhukesed moodustised, mida tugevdavad kitiniseerunud tiivasooned. Putuka tiivad pole elutud moodustised. Soontes paiknevad närvilõpmed ja trahheed, seal voolab ka putuka veri ehk hemolümf. Enamusel putukatel on kaks paari tiibu. Kahetiivalistel on tagatiivad evolutsiooni käigus muutunud lühikesteks nuijateks sumistiteks. Mitmed putukad on seoses oma eluviisiga lendamisest loobunud ning tiivad hoopis kaotanud (näiteks kirbud, täid, väivid, lehviktiivaliste ning mõnede liblikaliikide emasloomad jt). Kõige ürgsematel putukatel pole tiibu kunagi olnudki. Mardikate eestiivad on muundunud paksenenud, tugevalt kitiniseerunud kattetiibadeks. Nad kaitsevad putuka õrna tagakeha vigastuste eest. Ka lutikatel on eestiivad tugevamaks, nahkjaks muutunud.

Erinevate putukate lennukiirus on erinev. Kiilassilmad lendavad aeglaselt, vaid 1,5-2 km/h, päevaliblikad 6-8 km/h, kiilid aga võivad sooritada lühiajalisi sööstlende kuni 144 kilomeetrise tunnikiirusega. Putukate kehapikkust arvesse võttes on tegemist väga suure suhtelise kiirusega. Ka tiivalöökide sagedus on varieeruv, ulatudes mõnest kuni tuhande löögini sekundis (kihulastel).

Tagakehasse on koondunud enamik siseelundeid, nagu kesk- ja tagasool, eritus- ja suguelundid jne. Ta koosneb ürgselt 11-12 lülist ning võib olla väga painduv. Vahel kannavad mõned lülid enda küljes mitmesuguseid jätkeid, nagu keha tagaosas paiknevad paarilised urujätked või muneti. Mesilastel on munetist kujunenud mürgiastel. Alamatel putukatel esineb jätkeid ka eesmistel tagakehalülidel.

Nimeta vähemalt viis tunnust, mille poolest putukad erinevad ämblikulaadsetest.

1. ............................................................................................................................

2. ............................................................................................................................

3. ............................................................................................................................

4. ............................................................................................................................

5. ............................................................................................................................