Meeleelundid - maitsmine, haistmine ja kompimine
Maitsmine ja haistmine on tähtsad toidu otsimisel ning ka vaenlase äratundmisel. Lõhna ja maitse tundmine saavad alguse keemilistest ärritajatest. Alamatel loomadel on need kaks meelt väga nõrgalt arenenud. Selgroogsetel on haistmiselundiks nina, kuid on loomi, kes tunnevad lõhna ja maitset erinevate kehaosadega. Näiteks tunneb kärbes maitset jalgadega, lihtsalt üle toidu jalutades. Lõhnal on loomade jaoks tähtis roll ka info vahetamisel. Näiteks leiavad isased loomad lõhna järgi emase ning ka võõra territooriumi tunnevad loomad ära just lõhna järgi.
1. Kuidas kasutavad sipelgad lõhnu omavahel suhtlemiseks?
.......................................................................................................
.......................................................................................................
.......................................................................................................
| Kompimine on oluline just selgrootute loomade puhul.
Kompimiselundid reageerivad puudutustele, vajutamisele nung teistele mehhaanilistele
ärritajatele. Enamikul loomadel on puudutuste suhtes tundlik kogu nahk, kuid paljudel on
ka eriliselt tundlikud organid - kombitsad ja tundlad. 2. Millega kombivad need loomad? Okaspuu-kooresikk - ............................................... Mudakukk - .............................................................. |
Paljudel putukatel on kompimiseks pikad tundlad |
Kärbes - ..........................................................................................
3. Leia igale esimeses lahtris olevale sõnale sobiv vaste teisest ja kolmandast lahtrist!
| 1. | Kalad | . | Liitsilm | . | Kompimine |
| 2. | Kiil | . | kõrv | . | Vee võnkumised |
| 3. | Jooksik | . | Küljejooneelund | . | Mosaiikne nägemine |
| 4. | Kärbes | . | Tundlad | . | Maitse tundmine |
| 5. | Inimene | . | Kombitsad | . | Kuulmine |
| 6. | Tigu | . | Karvakesed jalgadel | . | Kompimine |