Selgrootute loomade kaitse Selgrootud loomad on keskmiselt palju kordi väiksemad kui
selgroogsed loomad. Metsas käies ei pane me tihti tähelegi puude all ringi sagivaid
tillukesi putukaid ning oma püünisvõrku kuduvaid ämblikke. Väikese keha tõttu on
selgrootuid loomi raske kaitsta. Me ei pruugi tähelegi panna, kui astume peale väga
haruldasele putukaliigile. 1. Nimeta kolm põhjust, miks on kaitsealuste loomaliikide hulgas selgrootuid loomi palju vähem. ........................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Apteegikaan elab taimekasvanud kallastega veekogudes, kus ta varitseb loomi, kes tulevad veekogu kaldale vett jooma. Eestis on apteegikaani leiukohti vähe: vaid Saaremaal, Hiiumaal ning mandril paari veekogus. Varem laialt levinud liik on nüüdseks muutunud väga haruldaseks kunagise laialdase kasutamise tõttu meditsiinis. Apteegikaani sülg pidurdab vere hüübimist ning tema imetud haav võib veritseda veel 6-10 tundi. 2. Milliste tunnuste järgi tunned ära, et tegemist on apteegikaaniga? ........................................................................................................................................................... Ebapärlikarp on hävimisohtu sattunud temas leiduvate pärlite tõttu. Pärlite kättesaamiseks peab karbi avama ning looma surmama. Praegu elutseb ebapärlikarp meil vaid paaris puhtaveelises jões. Nad on ligikaudu 15 cm pikkuse paksuseinalise kojaga karbid, kes on veekogu põhjaliiva kaevunud nii, et välja ulatub vad karbi peenem ots. 3. Kuidas tekib karbi sisse pärl? ........................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Mustlaik-apollo on suur valge liblikas, kelle eesmistel tiibadel on kaks musta täppi. Elupaigana eelistab ta niiskeid niite, mis on ümbritsetud metsa või võsaga. Eestis võib mustlaik-apollot kohata Saaremaal. Viinamäetigu on Eesti suurima kojaga maismaatigu. Teda võib kohata Saaremaal ja Eesti läänerannikul, kuid ka paljudes parkides. Viimastel aastatel on viinamäetigu Eestis oma leviala laiendanud. 4. Milliseid vahendeid/meetodeid oskad sina pakkuda selgrootute loomade kaitseks? ........................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... |