Meduusid

Meduusid erinevad teistest ainuõõssetest selle poolest, et nende täiskasvanud vorm ei ela mitte veekogu põhja kinnitunult, vaid liigub vabalt ringi. Meduusi keha on sültjas ja sisaldab 95 protsenti vett. Meduusi keha nimetatakse kummikuks ning ta sarnaneb vihmavarjuga. Kummiku alumises otsas asub meduusidel suu, mis on ümbritsetud suusagaratega. Suusagarad on varustatud kõrverakkudega. Keha külgedel paiknevad kombitsad. 


Meduus

1. Meduusi kehal pole erilisi liikumisorganeid. Kuidas meduusid liiguvad?

...................................................................................................................................

Meduusid on röövloomad, kes surmavad oma saagi kõrverakkudega. Kõrverakud ei paikne ainult suusagaratel, vaid kogu kehal. Meie vetes elava meriristi kõrvetus pole ohtlik, kuid mõnede soojades meredes elavate meduuside kõrvetus võib olla isegi inimesele surmav. 

Meduusid võivad elada ka sügaval merepõhjas ühe kuni kuue kilomeetri sügavusel. Sellistel meduusidel on välja kujunenud erilised kohastumused pimedas toidu hankimiseks. Nad ei pea oma saagile jahti, vaid meelitavad toiduobjekte ereda valguse abil lähemale. Nende kehas on rasvataoline aine, mis kiirgab heledat valgust ning selle peale tulevad kokku väikesed organismid, kes langevad röövlooma saagiks.                                                        Kummiku servas paiknevad meduusidel täppsilmad. Täppsilmad on tasakaaluelundid, millede abil tunneb loom vee liikumist. 

2. Kriipsuta maha valed väited. 

Meduusid on koloniaalse eluviisiga loomad. 
Hüdra on meduuside üks arenguetapp. 
Meririst on Eesti vetes elav meduus. 
Meduuside keha on sültjas, neil puudub lubiainest toes. 
Meduusid on polüübid. 

3. Joonista meduusi arengutsükkel ning märgi sellele kõik arenguetappide nimetused. 
 
 
 
   
 
 
 
 

Meduuside kehakuju ja mõõtmed võivad väga palju erineda. Väiksemate meduuside kummik on vaid mõne sentimeetrise läbimõõduga, kuid Mustas meres elava juursuu keha võib olla kuni jalgpalli suurune.