Hüdrade regeneratsioonivõime ja paljunemine
Hüdradele on iseloomulik regeneratsioonivõime. Vigastuse korral hakkavad hüdra välimises kihis paiknevad vaherakud kiiresti jagunema ning selle tulemusena taastatakse vigastatud koht. Kui hüdra pooleks lõigata, taastavad kummagi poole vaherakud puuduva poole ning tulemuseks on kaks hüdrat.
1. Millistel loomadel on veel regeneratsioonivõime?
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................
| Looduses juhtub harva, et hüdrad pooleks lõigatakse. Nagu alamad organismid, paljunevad ka hüdrad pungumise teel. Nende kehale tekib väljasopistis, mis hakkab kasvama. Kühmukesele arenevad kombitsad ja suuava ning moodutubki noor hüdra. Alguses jääb uus hüdra emasorganismiga kokku. |
Punguv hüdra |
Hüdrad sigivad ka suguliselt. Sugulisel sigimisel moodustuvad nii munarakud kui ka seemnerakud. Hüdra munarakk sarnaneb oma väljanägemiselt amööbiga. Seemnerakk on varustatud viburiga ning ta liigub aktiivselt munarakuga hüdra juurde. Pärast viljastumist muutub munarakk ümaraks ning ümber muna tekib paks kest.
2. Kuidas tekivad hüdrakolooniad?
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................
3. Milleks on hüdradele vajalik suguline sigimine?
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................
Viljastatud munarakk on võimeline üle elama ebasobivaid eluperioode. Selleks ümbritseb teda paks kest. Munast kooruvad noored eluvormid on sarnased meduusidega - nad on aktiivselt liikuvad.
4. Millised ülesanded on hüdrade noorvormidel?
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................