Ainuõõssed
 Ainuõõssed on veeloomad |
Ainuõõssed on vees elavad hulkraksed loomad. Nende keha
on radiaalsümmeetriline. Keha ühes otsas asub kombitsatega ümbritsetud suu, mille kaudu
liigub toit keha sisemuses asuvasse õõnde. Selle õõne järgi on ainuõõssed saanud ka
oma nime. Ainuõõssete keha koosneb kahest rakukihist - sisemisest ja välimisest. Kõik ainuõõssed on röövloomad, kes kasutavad oma kombitsaid, et haarata vee-selgrootuid ja ka väiksemaid kalu. |
| Ainuõõssetel loomadel esineb kaks eluvormi: polüüp on merepõhja kinnitunud eluvorm, meduus aga ujub vabalt ringi. Polüüpide kehapikkus ulatub 0,5 kuni 3 meetrini. Meduuside läbimõõt võib ulatuda vaid 40 sentimeetrini. |
|
Meriristi
arengutsükkelAinuõõsseid loomi elab maailmas umbes 9000 liiki. Rühm jaotatakse ehituse ja eluviisi järgi kolmeks: hüdraloomad, karikloomad ja õisloomad. Hüdraloomad ja õisloomad elavad suurte kolooniatena veekogude põhja kinnitunult, karikloomad ujuvad vabalt ringi.
1. Jaga järgmised loomad eelnevalt nimetatud rühmadesse (hüdraloomad, karikloomad, õisloomad)!
|
|
|
|
1) Meriroos |
2) Hüdra |
3) Meririst |
4) Korall |
1) ....................................................................... 3) ...................................................................
2)
.......................................................................
4) ...................................................................