Lestad
| Vabalt elavad vormid on enamjaolt rööveluviisiga, paljud lestaliigid on läinud üle parasiitsele eluviisile: on ajutisi parasiite, kes varitsevad peremeest tema pesas, vabas looduses varitsevaid parasiite ja püsiparasiite (ekto- ja endoparasiidid).
Võrgendlestad elavad põhiliselt lehtpuudel. Lõugkobijate tipul avanevad võrgendlestadel võrgunäärmed, mille eritisega kaetakse puude lehti. Võrgend pakub neile kaitset ja seda kasutavad rohkem suurtes kolooniates elavad liigid. Võrgendiniiti kasutatakse ka levimisel. |
|
| Sametlestad on vabalt elavad röövloomad. Nende vastsed parasiteerivad putukatel või selgroogsetel loomadel. Täiskasvanud sametlestad on aga röövloomad, kes toituvad väikestest lülijalgsetest ja nende munadest. Täiskasvanud sametlestad on 3-5 mm pikad ja nende keha on kaetud sametja karvkattega, millest tuleneb ka nende nimi. Nende värvus on harilikult erepunane. Neil on tugevad jooksujalad ja seetõttu on nad head jooksjad. |
|
Süüdiklestad. Siia rühma kuulub vähe liike. Põhiliselt parasiteerivad nad imetajatel. Nad võivad olla mitmete sügeliste tekitajateks. Inimesel tekitab sügelisi süüdiklest. Emane süüdiklest on 0,3 mm pikk, ovaalse kerega ja lühikeste jalgadega. Isane süüdiklest on aga poole väiksem. |
Emane süüdiklest muneb munad naha sisse |
Emased toituvad nahast ja munevad munad naha sisse söödud käikudesse. Vastne jääb alguses samasse käiku elama ja toitub ema poolt näritud nahajäänustest ja peremehe kudede vedelikust. Hiljem tulevad nümfid pinnale ja paarduvad seal. Pärast seda tungivad nad naha sisse ja muutuvad täiskasvanud emasteks. Inimestel võivad parasiteerida ka hobuste, koerte, lammaste, kitsede, sigade ja teiste loomade süüdiklestad.
Kõdulestad kahjustavad mitmeid toiduaineid: juustulest elab ja paljuneb juustu sees, veinilest rikub veini, paljunedes massiliselt veinitünnides, sibulalest kahjustab sibulaid ja teisi juur- ja mugulvilju. Kõdulestad on haigusttekitavad ka inimesele, kes on söönud lestade kahjustatud toitu. Sissehingamisel võivad kõdulestad põhjustada astmaatilisi nähtusi.