Koibikud
| Kindlasti oled hilissuvel või sügisel majaseintel märganud pikkade jalgadega ämblikusarnaseid loomi. Need on koibikud. Koibikuid võib ämblikest eristada selle järgi, et nende keha ei ole jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Koibikuid võib leida ka metsadest, niitudelt ja paljudest muudest kohtadest. Nad peidavad ennast metsavarises, pinnases ja ka majade keldrites. Enamus koibikuid on aktiivsed õhtuhämaruses, kui nad oma peidupaikadest välja tulevad. |
|
Väga omapärasd on ka koibikute pikad ja peened jalad,
mille pikkus võib mitmeid kordi ületada keha pikkuse. Jalgade käpalülide arv on väga
suur (kuni 100 lüli) ning see võimaldab neid hõlpsasti ümber rohukõrte painutada.
Koibikute jalad tulevad kergesti kere küljest lahti ning see võimaldab neil kergesti
vaenlase käest pääseda. Koibikud on kiired liikujad, neid võib tihti näha ronimas
maja seintel ja puudel.
Värvuse poolest on koibikud küllaltki tähelepandamatud,
nende keha on harilikult hallikas või pruun.
Erinevalt ämblikest neelavad koibikud tahket toitu. Lõugtundlad on sõrgjad ning on abiks toidu peenestamisel. Enamik neist on röövloomad, kuid on ka selliseid vorme, kes toituvad taimemahladest. Koibikute saagiks langevad enamasti putukate vastsed, noored ämblikud ning maismaateod. Teadlased on leidnud, et mõne koibikuliigi eritised sisaldavad mikroorganismidele mürgiseid aineid.
Koibikud elavad ühe aasta. Talvituvateks vormideks on neil harilikult munad, mis emane pika muneti abil sügavale pinnasesse paneb.
1. Leia veel erinevusi ämblike ja koibikute vahel.
..........................................................................................................................................
Koibikud on Maal väga laialt levinud. Nende keha
ümbritseb tugev rüütaoline kate, mis teeb nad erinevatele ilmastikuoludele
vastupidavaks ning kaitseb ka mehhaaniliste vigastuste eest. Kuumades maades elavatel
koibikutel aitavad pikad jalad neid ülekuumenemise eest, tõstes keha kuumast maapinnast
kõrgemale. Ka tahke toidu mälumine võimaldab rasketes tingimustes paremini toime
tulla.
Eestis elab umbes 11 koibikuliiki, maailmas aga tuntakse
ligikaudu 3200 liiki.
2. Kas väide on tõene või väär? Väära väite korral kirjuta tõene ilma eitust kasutamata.
- Koibikud hingavad raamatkopsudega.
- Koibikud ei koo võrku.
- Koibikuid võib pidada suurteks taimekahjuriteks.
- Erinevalt ämblikest pole koibikute keha lülistunud.
..........................................................................................................................................
..........................................................................................................................................