Skorpionid

Skorpionid elavad sooja kliimaga maades. Päeval on nad kuuma päikese eest varjunud kivide alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, millede abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse.

Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini.
Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. Mürki kasutavad skorpionid rohkem enda kaitseks, kuid ka suuremate saakloomade uimastamiseks. Inimesele pole skorpionide mürk üldjuhul eluohtlik. Kõige mürgisemad on suguküpsed emased.
Peale skorpioni hammustust paistetab hammustatud koht üles ning hakkab valutama. Veidi hiljem hakkavad ohvrit vaevama unisus ning külmavärinad.  

1. Kirjuta skorpioni joonisele juurde kõigi kehaosade nimetused, mida sa tead.

Skorpione on maailmas ligikaudu 600 liiki. Meil neid ei ela. 

2. Milline meil elav ämblikulaadne on skorpionidega kõige sarnasem?

 ......................................................................................................................................

Skorpionide pulmamäng

Skorpionidel eelneb viljastamisele omapärane pulmamäng. Isane haarab lõugtundlatega emasest ning veab teda enda järel urgu. Enne urgu sisenemist puhastab isane uru hoolikalt ära, seejuures emasest lahti laskmata. Viljastamine toimub spermatofoori abil. Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada.