Ämblike võrgust

Kindlasti oled metsas kõndides jooksnud suurtesse ämblikuvõrkudesse, mis kleepuvad riiete külge. Selliseid suuri ratasvõrke koovad saagi püüdmiseks ristiämblikud. Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks. 

Ristiämblikud koovad ratasvõrku


Tagakeha tipul asuvad võrgunäsad

 Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Võrguniidi küljes on kleepuvad tilgakesed ning seetõttu ei saa putukad, kes võrku lendavad,   sealt enam välja.
Püünisvõrgu kudumiseks on ämbliku jalgade tipus erilised küünised, mille abil ta saab võrku kududa. Nendel ämblikel, kes koovad püünisvõrku, on küüniseid iga käpa otsas kolm, teistel aga kaks.


Käpa tipul asuvad ämblikel küünised.

1. Eri ämblikud koovad erisuguseid püünisvõrke. Uuri ja kirjuta, millised ämblikud milliseid püünisvõrke koovad.

………………………………………………........ 

.....…………………………………….……..........

………………………………………………........ 

.....…………………………………………...........

………………………………………………........ 

.....…………………………………………...........

.....…………………………………………...........

 

Kiikvõrk