Ämblike välisehitus

Rindmiku külgedel asub ämblikel neli paari jalgu. Jalad koosnevad seitsmest lülist: puus, pöörel, reis, põlv, säär, laba, käpp. Iga käpa tipus on küünised. Võrguga ämblikel on kolm küünist, püünisvõrku mittekuduvatel ämblikel on ainult kaks küünist.

1. Miks on võrkukuduvatel ämlikel üks küünis rohkem kui võrku mittekuduvatel ämblikel? 

............................................................................................................................................................

............................................................................................................................................................

Jalad, lõugkobijad ja ka keha on ämblikel sageli kaetud paljude karvade ja harjastega. Mõned püstised karvad on jala tipul asuvateks kemomeelteks, millega ämblik tunneb puudutamisel maitset. Jalgade pikad tipukarvad, mis kasvavad välja väikestest lohukestest, on tundlikud vibratsioonide ja kõikumiste suhtes. Üldiselt on kõik harjased tundlikud.

2. Miks veel on ämblike keha kaetud paljude karvakestega?

............................................................................................................................................................

............................................................................................................................................................

Tagakeha on liikuv ning väga erineva suuruse, mustri ja kujuga. Isegi sama liigi isendite tagakeha suurus ja värvus  võib erineda olenevalt toitumisest ja elukeskkonnast. Emaste ämblike tagakeha suurus sõltub ka munade kandmisest. Mõne liigi isastel on kuni mitukümmend korda  väiksem tagakeha kui emastel. 

3.  Miks on isastel ämblikel väiksem tagakeha kui emastel ning millised käitumisiseärasused on sellest tingitud?

............................................................................................................................................................

............................................................................................................................................................

Tagakeha muster on väga varieeruv ja osal liikidel puudub üldse. Värvus on tingitud tagakeha pingmendirakkudest, kehakatete pigmendirakkudest või ka värvilistest harjastest.
Tagakeha alapoole eesosal asub täiskasvanud emastel  välissuguorgan. Neil asub seal erineva kujuga, vähem või rohkem kitiniseerunud sruktuure, mis on täiskasvanud emaste kõige olulisem määramistunnus. Isastel ja noortel on see piirkond silmapaistmatu.  Mõlemal pool seda piirkonda on heledamalt värvunud ala, kus  asub plaadike, mille all asuvad ämblikel raamatkopsud. 
Tagakeha alumise serva lõpuosas asuvad kolm paari võrgunäsasid: eesmised, keskmised ja tagumised. Valgurikast siidiniiti produtseerivad võrgunäsades olevad võrgunäärmed. Ämblike niit on tugev venituste suhtes.