Hulkjalgsete siseehitus

Hingamiselundkond. Hulkjalgsed hingavad sarnaselt putukatele trahheedega. Igas kere lülis asub üks paar hingeavasid ehk stigmasid. Õhu paneb trahheedes liikuma keha liikumine.

Ringeelundkond. Ringeelundkond on hulkjalgsetel küllaltki hästi arenenud. Neil on pikk süda, mis ulatub läbi kogu keha. Igas lülis asub üks kamber (tuhatjalgsetel kaks kambrit). Kõhtmiselt asub neil üks suur veresoon. Veri liigub südames tagantpoolt ettepoole. 

Närvisüsteem ja meeleelundid. Närvisüsteem koosneb neil peatängust ja tänkudepaaridest, mis asuvad igas kerelülis. Peatänk kontrollib peamiselt meeleelundite tööd.
Kompimis- ja haistmiselundid asuvad tundlates. Need kaks meelt ongi juhtivateks meelteks, millede abil saab hulkjalgne esmase informatsiooni väliskeskkonnast. Pea külgedel asub eriline oimuelund, mis arvatavasti talitleb sarnaselt meie kõrvaga - võtab vastu helisid. Täppsilmad asetsevad hulkjalgsetel kogumikena pea eesservas. 

Seedeelundkond. Peapiirkonnas asuvad suised, mis meenutavad lõugu. Suiste abil peenestavad nad toitu. Edasi läheb toit suhu, kuhu avanevad süljenäärmed, mille eritis lõhustab toitu. Sooltoru jagatakse ees-, kesk ja tagasooleks.

Hulkjalgsed on lahksugulised. Paaritumisele eelneb sageli väga omapärane paaritumismäng. Munadest kooruvad pojad on valmikutega sarnased, kuid neil on vähem kerelülisid. Täiskasvanuks saamiseks on vajalik kestuda - iga kestumisega saab noorloom kehalülisid juurde. 

1.  Võrdle hulkjalgsete hingamis- ja ringeelundkonda teiste lülijalgsetega.

2.  Joonista üks sadajalgne koos kõigi eelnevalt loetud elundkondadega (kasuta erinevate elundkondade jaoks erinevaid värve).