Käsnad Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude
abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse.
Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele
rohkem iseloomulik. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. 1. Kuidas paljunevad meie vetes elavad käsnad ja miks? ................................................................................................................................... Meie vetes elab küllaltki vähe käsnaliike, kuid lõuna pool soojades meredes on käsnafauna väga omapärane ja liigirikas. Käsnad võivad palju erineda oma kuju, värvi ja suuruse poolest. Suuremate käsnade mõõtmed võivad ulatuda kuni ühe meetrini. 2. Uuri ja kirjuta, millised liigid elavad meie veekogudes. ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ................................................................................................................................... Meie jõgedes ja järvedes elavad käsnad kasvavad kolooniatena. Käsnadel on oluline ökoloogiline roll veekogude biofiltritena. Tihti katavad nad lausaliselt veekogude põhjas kasvavaid taimi. Meie jõgedes ja järvedes elavad käsnad on üheaastased, kuna nad ei suuda talve üle elada. Soojades meredes elavate käsnade eluiga aga ulatub mitmest aastast kuni mitmekümneni.
|