Vähid

Vähid on enamasti vee-eluviisiga lülijalgsed. Erandiks on maismaal elavad kakandiliigid (keldrikakand). Vähkide klass on küllaltki liigirikas - maailmas tuntakse üle 38 000 liigi vähke, Eestis umbes 326. 
Enamik vähke on tillukesed loomad, kes elavad pinnavees ning on oluline kalatoit. Seetõttu on neil veekogudes oluline koht toiduahelates ja aineringes. Vähid toituvad peale muu ka surnud veeorganismidest ning aitavad seega hoida veekogu puhtust.
Enamik vähke elab vabalt ning nad liiguvad ringi kas veekogu põhjal või ujudes, kuid on ka kinnitunud vorme (tõruvähk). Vähkide hulgas on ka parasiitseid vorme, kes nugivad kaladel või teistel veeselgroogsetel. 
Vähkide kehapikkus varieerub poolest millimeetrist kuni 80 sentimeetrini. Väga mitmekesine on ka keha värvus, kehakuju ja jäsemete kuju ning asetus. 
Vähkide keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Igale vähi kehalülile kinnitub reeglina üks paar jalgu. 

2. Lahenda ristsõna!
Vasakult paremale:                                                                                                                              1) Kindlat tüüpi jäsemed vähkidel; 2) kindlat tüüpi jäsemed vähkidel; 3) kindlat tüüpi jäsemed vähkidel; 4) üks vähkide rühm; 5) kindlat tüüpi jäsemed vähkidel; 6) jäsemed, millede alusel paiknevad vähkidel tasakaalu- ja ja kuulmiselundid; 7) maismaal elavad vähid.

Vastuseks saad Eesti ühe tuntuima vähi nime. Millistes elupaikades see vähk elab?

.......................................................................................................................................................

3. Miks on vähkidel nii palju erineva kujuga jalgu?

.......................................................................................................................................................

Pea eesservas paikneb vähkidel paar liitsilmi. Pea alaosas asub suuava, mille ümber asuvad suised. 

Vähid on enamasti lahksugulised. Mõnel liigil esineb ka neitsisigimist (vesikirbulised). Munad arenevad emastel spetsiaalses haudetaskus, munakottides või kõhu all paiknevas kambris ning on kogu arenemise aja hästi kaitstud. Munadest kooruvad noored vähid erinevad täiskasvanutest. Areng on vähkidel küllaltki keeruline ning kestab pikka aega. Paljude liikide emased hoolitsevad pärast koorumist pikka aega oma järglaste eest. Pika ja keerulise arengu tõttu on suuremate vähkide massiline püüdmine viinud need liigid hävimisohtu.