Karbid

Karbid on eranditult vee-eluviisiga limused. Nende koda koosneb kahest poolmest, millede vahele jääb pehme keha. Kojapoolmed on omavahel seotud selgmiselt asetseva "lukuga". Karpidel puuduvad selgelt eristatav pea, lõuad ja teistele limustele väga iseloomulik hõõrel. 

Karpe on maailmas ligikaudu 25 000 liiki. Nende kehapikkus varieerub mõnest millimeetrist kuni 1,5 meetrini.
Enamik karpe elab soolases vees ning vaid vähesed eelistavad elada mageveekogudes.

1. Nimeta kaks meie siseveekogudes elavat karpi ja kaks Läänemeres elavat karpi!

1) .........................................................     2) .......................................................

3)..........................................................     4) .......................................................

2. Mille poolest erinevad meie mageveekogude ja Läänemere karbid?

………………………………………………………………………………………………

Karbid moodustavad olulise osa põhjaloomastikust. Nad toituvad põhjalähedases vees hõljuvatest väikestest loomadest. Karbid ise on aga oluliseks komponendiks kalade menüüs. Ka inimesed tarvitavad karpe toiduks ning karpide kodadest valmistatakse väärtuslikke ehteid.

Kuna karbid on vee-eluviisiga loomad, siis hingavad nad lõpustega. Lõpused paiknevad neil mantlihõlmade vahel. Omapäraste sifoonide abil pumpavad karbid vett mantlihõlmade vahelt läbi. Veest saavad nad vajaliku hapniku ning väljahingatav süsihappegaas kantakse veega väljavoolusifooni kaudu välja. Veega koos kanduvad mantlihõlmade vahele ka vees hõljuvad tillukesed loomad, mis kantakse suu juurde. 
Karpidel on meeleelunditest arenenud vaid maitsmis- ja kompimismeel. Kompimiselundina kasutavad nad jalga.

Nagu enamik limuseid, on ka karbid lahksugulised. Munad muneb emane mantliõõnde. Sinna juhivad isaskarbid ka seemnerakud. Kui munadest kooruvad vastsed, kinnituvad nad emaslooma lõpuste külge. Talve aitab üle elada ema, kuid kevadel paisatakse vastsed mantliõõnest välja, kus nad edasiseks arenguks peavad kinnituma kalade lõpustele. Karpide vastsed on kalade parasiidid. Paar kuud hiljem kukutavad vastsed ennast veekogu põhja ja nendest arenevad väikesed karbid. 

4. Karbid on suhteliselt väheliikuvad loomad. Kuidas on nad suutnud nii laialdaselt levida?

........................................................................................................................................................