Hulkharjasussid Rõngusside rühma kuulub peale vihmausside veel teisigi usse.
Üheks hoopis omapäraseks rühmaks on hulkharjasussid. Enamik neist elab meres. See on
küllaltki liigirohke rühm, millesse kuulub ligikaudu 3500 liiki. 1. Kirjuta välja kolm hulkharjasusse iseloomustavat joont, mis neid teistest rõngussidest eristavad. ................................................................................................................................ ................................................................................................................................ Harjaslimukas on üks tuntumaid hulkharjasusse. Peaosas asub neil mitu kombitsat, kaks paari silmi ning tugevate lõugadega suu. Harjaslimukad ei kaeva ennast põhjasetetesse, vaid liiguvad toitu otsides mööda põhja ringi. Liikumiseks on neil iga kehalüli külgedel jätked, mis on varustatud pikkade harjastekimpudega. Harjaslimukad on röövloomad ning toituvad peamiselt väikestest veeloomadest, kuid ka vetikatest. Nende suuremad vaenlased on kalad ja vähid. Sarnaselt vihmaussidega hingavad harjaslimukad kogu kehapinnaga. Liivatõlv erineb oma eluviisilt harjaslimukast, elades veekogu põhjas liiva sisse kaevunult. Omapärased on nad ka selle poolest, et hingamiseks on neil lõpused, mis asuvad külgjätketel 2. Mille poolest erinevad liivatõlvi ja kalade lõpused? ................................................................................................................................ ................................................................................................................................ Paooloussid elavad soojades meredes. Eriti omapärane on nende sigimisbioloogia. 3. Mille poolest on paooloussid erilised? ................................................................................................................................ 4. Paranda tekstis esinevad vead! Hulkharjasussid kuuluvad rõngusside hõimkonda. Osa hulkharjasussiliike on vee-eluviisiga. Nende keha on jagunenud arvukateks lülideks. Nende igale lülile kinnitub paar lülilisi jätkeid, mille abil nad edasi liiguvad. Eestis elavatest hulkharjasussidest on tuntuim tavaline harjasliimukas. Harjasliimuka keha pole eristunud rindmikuks ja tagakehaks, ta on umbes 12 sentimeetrit pikk, kollakaspruun uss, kes armastab elada vooluvees. Harjasliimukad on röövtoidulised loomad ning nad võivad rünnata ka kalade maime. Paooloussid on tuntud toiduobjekt Vahemere-äärsetele rahvastele. |