Rõngussid

Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. 
Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5 meetrini. 

1.  Võrdle vees ja maismaal elavaid rõngusse.

...........................................................................................................................................................

...........................................................................................................................................................

...........................................................................................................................................................
Rõngusside seas on ka rööveluviisiga usse, kes toituvad suurematest loomadest, kuid enamik rõngusse on siiski kõdusööjad.

Rõngusside hõimkonda kuulub neli klassi: hulkharjasussid, väheharjasussid, kaanid ja kidavaglad. Kolm esimest klassi on paremini tuntud. 

2. Nimeta 2 liiki, mis kuuluvad nimetatud kolme klassi.

Hulkharjasussid: .............................................................................................................................

Väheharjasussid: ............................................................................................................................

Kaanid: .............................................................................................................................................

Rõngusside keha on iseloomuliku ringisoonistusega. Selline keha võimaldab kehapikkust muuta. Kaan näiteks suudab ennast väga pikaks venitada ning samas ka väga lühikeseks kokku tõmmata. 

4. Kuidas on seotud selline kehaehitud rõngusside eluviisiga?

...........................................................................................................................................................

...........................................................................................................................................................
Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega arengu puhul on rõngussidel pärgvastne. 

3. Kirjelda oma joonise põhjal rõngusside arengut.