Ümarusside hõimkonda kuulub veel kaks hästi tuntud klassi - jõhvussid ja keriloomad. Jõhvusside keha on niitjas ning sarnaneb hobusejõhviga. Nad on väga pikad, kehapikkus võib ulatuda kuni 1,5 meetrini. Täiskasvanud loomad elavad magevees, nad ei toitu. Jõhvusse tuntakse maailmas kokku ligikaudu 250 liiki, Eestis on neid kümme korda vähem - umbes 25 liiki. 1. Joonista jõhvusside arengutsükkel ning märgi
arenguetappide juurde iseloomulikud jooned. Keriloomad on väga laialt levinud tillukesed loomad. Nad elavad magevees, meredes, mullas ja taimedes. Keha eesmises otsas asub eriline elund - kerielund, millel on toitumis- ja liikumisfunktsioon. Keha tagumises osas asub jalake. Eluviisilt on keriloomad väga erinevad. Keriloomad toituvad väikestest elusolenditest - bakterid, vetikad, ainuraksed jne. 2. Võrdle jõhvusse ja keriloomi teiste ümarussidega ning leia 3 sarnasust ja 3 erinevust nende vahel. .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................... 3. Koosta kaks toiduahelat, kus üheks lüliks oleks mõni
keriloom või jõhvuss. |