Keemiliste elementide paigutamine Mendelejevi tabelisse Nüüd uuris Mendelejev põhjalikult elementide paiknemist perioodilisusesüsteemis: "....igal elemendil on perioodilisuse süsteemis kindel koht, mille määrab tema kuuluvus teatud rühma ja ritta... Sellest tulenevad aatommassi väärtus, ühendite analoogilisus, nende omadused ja kuju, lühidalt öeldes - elemendi kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused". Ta oli oma süsteemi õigsuses nii veendunud, et otsustas parandada üheksa elemendi aatommasside väärtusi, näiteks tseesiumil 92 -lt 140-ni ja uraanil 120-lt 240-ni. Nii järk-järgult kujunes kaasaegne perioodilisustabel. Mitte kõik elemendid ei paikne perioodilisuse süsteemis aatommasside suurenemise järjekorras, näiteks Co - Ni ja Te - I. Tekkis küsimus, mis siis määrab elementide asendi tabelis? H. Moseley tuvastas oma uuringute käigus, et elementide tuumalaengud ja järjenumbrid tabelis ühtivad, seega paiknevad elemendid tabelis tuumalaengu suurenemise järjekorras. N. Bohr uuris elementide elektronstruktuure ja leidis, et sellega annab kirjeldada kõikide elementide asukohti perioodilisuse süsteemis ja sellest johtuvalt keemilisi omadusi (elektronstruktuurist lähemalt räägime järgnevates tundides). Mendelejevi seadus ja süsteem kinnistusid veelgi, kui avastati tema poolt ennustatud elemendid, neid oli kokku 11. Mendelejev ütles, et palju rohkem enam ei saa elemente eksisteerida ei Maa sisemuses ega ka päikesel. Miks? Kas Mendelejevil oli õigus? ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Praeguseks on kõik tühjad kohad perioodilisuse süsteemis täidetud. Kunstlikult saadud elementide ja uraani järel oleva kümne elemendi aatomid on radioaktiivsed, ebapüsivad ja lagunevad kiiresti. Kui nüüd arvestada, et aatomkaalu suurenedes on aatom vastavalt kaasaja teaduse andmetele niivõrd ebapüsiv, et ta praktiliselt ei eksisteeri, siis ei saa ju palju elemente enam juurde avastada ega tekitada.
|
