Keemiliste elementide paigutamine Mendelejevi tabelisse

mendel.jpg (239922 bytes)

Dmitri Ivanovits Mendelejev (1834 - 1907)

Suur vene keemik Dmitri Ivanovits Mendelejev uuris keemilisi elemente ja nende vahelisi seoseid ning lõi nende seoste alusel keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille esitas tabeli kujul.

Esmalt uuris ta ainete isomorfismi nähtust ning esitas seejärel omadused, mida pidas ülitähtsaiks elementide klassifitseerimisel:

a) isomorfism (so. kristallikujude sarnasus) ja ainete võime moodustada isomorfseid segusid;

b) lähedase koostisega ühendite eriruumalade seos;

c) soolalaadsete ühendite koostis ja aatommasside suhe nendes.

Mendelejev võrdles liht- ja liitainete eri klassifikatsioone ning jõudis järeldusele, et element on keemia põhimõiste ja aatommass selle püsiv kvantitatiivne tunnus.

Ta kandis kaartidele kõigi tuntud elementide aatommassid ja põhiomadused. Seejärel jaotas lähedaste aatommassidega elemendid rühmadeks ning väitis, et "elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses". Nii sai ta tabeli esmavariandi, millel oli kaasaegse tabeliga võrreldes erinev kuju. Keskel asusid nn "loomulikke" rühmi moodustavad elemendid, ülal ja all haruldased metallid.

Vaatle klassis olevat perioodilisustabelit ja võrdle seda eelnevalt antud kirjeldusega. Mis on erinevat?

.............................................................................................................................................................

............................................................................................................................................................

...........................................................................................................................................................

Mendelejev jätkas perioodilisusseaduse täiustamist. Ta tõestas, et aatomruumalad on perioodilises sõltuvuses nende ainete aatommassidest. Nii uurides elementide omadusi ning erinevate omaduste omavahelisi seoseid, läks Mendelejevil korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi.