Keemiliste elementide avastamine
Aasta hiljem, 1775 aasta märtsis tegi Priestley tol
ajal veelgi tavatuma avastuse. Ta võttis kaks ühesugust klaaskuplit, neist ühe all oli
harilik õhk ja teise all hapnik. Kummagi kupli alla pani ta hiire ja jäi jälgima hiirte
käitumist. Veerand tunni pärast kaotas õhuga täidetud kupli all olev hiir teadvuse.
Priestley tõstis hiire välja, kuid oli juba hilja, hiir oli surnud. Veel mõningate
minutite möödudes tundus olevat ka teise kupli all hiir surnud. Teadlane tõstis hiire
välja, looma süda töötas veel ja viie minuti pärast oli hiireke endiselt liikuv,
seega toibunud. Priestley üllatuseks elas hiir samas ruumalas avastatud gaasis hiir 30
minutit, kui õhuga täidetud kupli all vaid 15 minutit.
| Priestley hingas ka ise seda gaasi sisse ja leidis, et
nii on kergem hingata. Neist katsetest ta järeldas, et uus gaas erineb õhust vähe, kuid
teda on kergem hingata. Ta soovitas antud gaasi kasutada kopsuhaiguste ravis. Samuti soovitas Priestley hapnikku kasutada kõrge temperatuuriga leegi
saamiseks, mille abil saab lõigata ja sulatada metalle.
Oma uuringute tulemusel leidis Priestly, et inimese elutegevuseks on
kõige optimaalsem niisugune hapnikusisaldus nagu õhus. Kuigi puhtas hapnikus on kergem
hingata, kiirendab hapnik elutegevust sedavõrd, et elukestus lüheneb (hiired hukkusid
puhtas hapnikus 3 - 5 päeva vältel. |
Joseph Priestley (1733-1804) |

Antoine Laurent de Lavoisier (1743-1794) |
Priestley tööd viis lõpule prantsuse teadlane Antoine
Laurent de Lavoisier, kes kordas inglise teadlase katseid elavhõbedaga, muutes
selle tagiks (elavhõbeoksiidiks). Ülejäänud õhk põlemist ega hingamist ei
soodustanud. Oksiidi kuumutamisel eraldus seesama õhu hulk, mis ülejäänuga segunedes
moodustas esialgse õhu. Siit järeldas Lavoisier, et õhk koosneb nn. puhtast ehk
elustavast õhust ja lämmatavast õhust. See nn. eluõhk sai
hiljem nimetuse oxygenium (oxys - hapu ja gennao - sünnitan) ehk hapnik.
Kuidas sina saaksid lihtsasti hapnikku toota? |
..............................................................................................................................................................
..............................................................................................................................................................
|