Keemiliste elementide avastamine

Aasta hiljem, 1775 aasta märtsis tegi Priestley tol ajal veelgi tavatuma avastuse. Ta võttis kaks ühesugust klaaskuplit, neist ühe all oli harilik õhk ja teise all hapnik. Kummagi kupli alla pani ta hiire ja jäi jälgima hiirte käitumist. Veerand tunni pärast kaotas õhuga täidetud kupli all olev hiir teadvuse. Priestley tõstis hiire välja, kuid oli juba hilja, hiir oli surnud. Veel mõningate minutite möödudes tundus olevat ka teise kupli all hiir surnud. Teadlane tõstis hiire välja, looma süda töötas veel ja viie minuti pärast oli hiireke endiselt liikuv, seega toibunud. Priestley üllatuseks elas hiir samas ruumalas avastatud gaasis hiir 30 minutit, kui õhuga täidetud kupli all vaid 15 minutit.

Priestley hingas ka ise seda gaasi sisse ja leidis, et nii on kergem hingata. Neist katsetest ta järeldas, et uus gaas erineb õhust vähe, kuid teda on kergem hingata. Ta soovitas antud gaasi kasutada kopsuhaiguste ravis.

Samuti soovitas Priestley hapnikku kasutada kõrge temperatuuriga leegi saamiseks, mille abil saab lõigata ja sulatada metalle.

Oma uuringute tulemusel leidis Priestly, et inimese elutegevuseks on kõige optimaalsem niisugune hapnikusisaldus nagu õhus. Kuigi puhtas hapnikus on kergem hingata, kiirendab hapnik elutegevust sedavõrd, et elukestus lüheneb (hiired hukkusid puhtas hapnikus 3 - 5 päeva vältel.

7-3.jpg (21832 bytes)

Joseph Priestley (1733-1804)

lavoser.jpg (159487 bytes)

Antoine Laurent de Lavoisier (1743-1794)

Priestley tööd viis lõpule prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier, kes kordas inglise teadlase katseid elavhõbedaga, muutes selle tagiks (elavhõbeoksiidiks). Ülejäänud õhk põlemist ega hingamist ei soodustanud. Oksiidi kuumutamisel eraldus seesama õhu hulk, mis ülejäänuga segunedes moodustas esialgse õhu. Siit järeldas Lavoisier, et õhk koosneb nn. puhtast ehk elustavast õhust ja lämmatavast õhust.

See nn. eluõhk sai hiljem nimetuse oxygenium (oxys - hapu ja gennao - sünnitan) ehk hapnik.

Kuidas sina saaksid lihtsasti hapnikku toota?

..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................