Keemilised elemendid vanasti ja tänapäeval
Mida sa arvad, mida mõistetakse keemilise elemendi all tänapäeval?
.........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................
Esimesena andis keemilistele elementidele tänapäevase seletuse Robert Boyle.
| Ta kirjutas, et kõik kehad koosnevad liikuvatest osakestest, millel on erinev suurus ja kuju. Elementidena kujutleb ta "kindlaid, algseid ja lihtsaid, täiesti segunemata kehasid, mis pole üksteisest moodustunud, vaid on niinimetatud liitainete koostisosad ja eralduvad nende lagundamisel." Seega pidas ta elementideks lihtaineid, nagu kuld, hõbe, plii jne, liitaineteks aga selliseid aineid, mida saab veel lagundada. |  Robert Boyle (1627-1692) |
Veel väitis Boyle, et pole võimalik väita, nagu oleksid kõik seni tuntud lihtained elemendid. Võib-olla õnnestub kunagi neidki lagundada. Hiljem ju lagundatigi vesi vesinikuks ja hapnikuks.
 Mihhail Lomonossov (1711-1765) |
Mihhail Lomonossovi väite kohaselt on ainete jaotamise piiriks "element" (aatom), s.o keha osa, mis ei sisalda mingeid väiksemaid osakesi. Need elemendid ühinevad kas "ühtseteks" või "ebaühtlasteks" korpuskuliteks (molekulideks). Need nn ühtsed korpuskulid ongi elemendid. "Põhialus" (praeguses mõttes lihtaine) oli Lomonossovi kujutluses ühesugustest korpuskulitest koosnev keha ja "segakeha" ehk liitaine oli eri "põhialustest" koosnev keha. |
Mis siis ikkagi on element? - Ühtne korpuskul? Lihtaine? Aatom?
KEEMILINE ELEMENT on ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik.
Kui palju on looduses elemente ja kuidas neid avastati, sellest räägime järgmises tunnis.