Keemilise elemendi mõiste vanasti ja tänapäeval
Meenuta, millistest elementidest me oleme eelnevates tundides juba rääkinud! ....................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................ ........................................................................................................................................................ Milliseid neist mõistetakse ka tänapäeval keemilise elemendina? ......................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................ ......................................................................................................................................................... Vana-Kreeka teadlased pidasid elementideks vett, tuld, õhku ja maad, st aineid, millest arvati koosnevad kõik kehad. Alkeemikud leidsid, et ained koosnevad jagamatutest elementidest ja tühjusest. Seejuures õeldi, et eksisteerivad põhielemendid (väävel, elavhõbe ja sool), millest saadi teisi elemente. Alkeemiaperioodi lõpul oli esimeseks teadlaseks, kes hakkas uurima ainete tõelisi koostisosi, Brüsselis sündinud Jan Baptist van Helmont. Ta pidas elementideks ainult liitainete lagunemisel moodustuvaid aineid. Näiteks elavhõbe, sest seda võib kuumutada kaua tahes, elavhõbeda aur jääb ikkagi elavhõbedaks. Ka hõbe ei kao, kui teda lahustada kontsentreeritud lämmastikhappes. Kuid samas pidas Helmont elemendiks ka vett, sest see tekkis kõigi taimset päritolu ainete põletamisel. Milles Helmont eksis? Põhjenda vastust. ........................................................................................................................................................ ......................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... Saksa teadlane J. Jungius leidis, et elementideks on lihtained, nagu kuld, elavõbe, väävel. Vastavalt uutele avastustele võib nende hulk pidevalt suureneda. Tundma võib õppida aga ainult ausa ja tähelepaneliku vaatlusega. |