Alkeemikute tegevus ja eesmärgid

Araabia alkeemikute õpetuse omapära avaldus eurooplaste jaoks nende tööde praktilises suunitluses. Soov muundada tavalisi metalle väärismetallideks leidis Euroopas palju pooldajaid. Paljudele Lääne-Euroopa alkeemikutele polnud tähtis mitte konkreetselt kulda saada, vaid uurida sageli müstilisi metallide muundamise viise. Nii põimusid alkeemikute töödes reaalne ja müstiline, tõde ja väljamõeldis - raske oli nende vahele piiri seada.

Kus ja kuidas alkeemikud töötasid?

.........................................................................................................................................................

Alkeemiaajastu algusjärgul sooritati katseid pühades templites müstiliste tseremooniate saatel. Hilisemal ajal ei olnud selline tegevus enam püha rituaal, vaid mõnes riigis isegi keelatud tegevus. Seetõttu tegutsesid alkeemikud paksude kivimüüride taga ja rõsketes keldrites täielikus üksinduses ning suure saladuskatte all. Alkeemilisteks operatsioonideks olid kindlad reeglid, millest tuli kinni pidada: vaikida oma tööst, hoiduda eemale inimestest, varuda aega ja kannatlikkust.

Alkeemikute destillatsiooniaparaat

Need reeglid olidki põhjuseks, miks ühelgi teadlasel ei õnnestunud varem läbi viidud katseid korrata ja saavutada oma peaeesmärke: muuta vähemhinnalised metallid hinnalisteks ja tagada igavene elu nn elueliksiiri abil.

Kuigi alkeemikud ei saavutanud oma eesmärke, lõid nad teadusliku keemia jaoks sellised tähtsad ainete puhastusmeetodid nagu filtreerimine, destilleerimine ja kristallisatsioon.

Uuringute käigus avastati hulgaliselt happeid jt tänapäeval tuntud aineid ning vahetus- ja neutralisatsioonireaktsioone. Nendega tutvud edaspidi.

Teadusliku keemiani jõuti läbi iatrokeemia, kus eesmärgiks oli haiguste vastu ravimite leidmine, ja tehnilise keemia, mille uuringute tulemusel omandati teadmisi värviliste klaaside ja värvainete tootmise kohta.

Apteekrikutsega

alkeemikud