Liitained. Liitainete saamine lihtainetest keemilisel reaktsioonil Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. Eelmisel tunnil rääkisime, et lihtained esinevad aatomite molekulide ja kristallidena. Kuidas võivad esineda liitained? Üksikute aatomitena liitained esineda ei saa. Miks? ....................................................................................................................... Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. Millisel kujul esinevad siis tahked liitained? ....................................................................................................................... Tahked ained esinevad kristallivõrena, mis vastavalt oma koostisosadele jaguneb kolmeks: ioonvõre, kus võresõlmedes esinevad ioonid; molekulvõre, kus võresõlmedes on molekulid ja aatomvõre, kus võresõlmedes on aatomid. Enamik anorgaanilisi tahkeid aineid kuulub ioonvõrega ainete hulka. Kuidas sina neid ära tunned? Nad koosnevad enamasti metallilistest ja mittemetallilistest elementidest. Neil ainetel on tavaliselt suur kõvadus, kõrge keemis- ja sulamistemperatuur, nad on väga haprad ja lahustuvad kergesti polaarsetes vedelikes ning on head elektrijuhid. Molekulvõrega on enamik orgaanilisi ühendeid ja mõningal määral ka anorgaanilisi ( näiteks süsinikdioksiid, ammoniaak, elavhõbeoksiid, jää jne.) Neis on molekulid nõrgalt seotud, mistõttu temperatuuri tõustes laguneb kristallivõre kergesti ning aine läheb üle vedelasse olekusse. Aatomvõrega ainetel on suur kõvadus ja haprus, kuid nad ei juhi elektrit ega lahustu vedelikes. Aatomvõrega aineteks on näiteks SiC, MgS jne.
Kuidas saadakse liitaineid? ....................................................................................................................... Kõige lihtsam viis saada liitaineid on lihtainete omavahelisel reageerimisel, seega ühinemisel: kaks lihtainet ühinevad. Sellist reaktsiooni, kus kahe või enama lihtaine reageerimisel tekib üks liitaine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks. Kõige lihtsam ühinemisreaktsioon on ainete põlemine - see on reageerimine hapnikuga. Näiteks söe (süsi on ju süsiniku allotroop) põlemisel tekib liitaine süsinikdioksiid ehk süsihappegaas: C + O2 = CO2 , ka vesi saadakse nn vesiniku põlemisel hapnikus: 2H2 + O2 =2 H2O. Liitaineid saadakse ka nende omavahelisel reageerimisel, kuid kõigist keemilistest reaktsioonidest räägitakse teises osas: keemilised reaktsioonid.
|
