Lihtained

Lihtaine on aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. Üks element võib aga esineda mitme lihtainena. Kuidas nimetati seda nähtust? Nimeta ka mõned näited, millest oleme eelnevates tundides rääkinud

...........................................................................................................................

...........................................................................................................................

Lihtaine võib esineda kas aatomitena, molekulidena või kristallidena. Aatomitena esinevad selliste elementide lihtained, mis on keemiliselt inertsed, see tähendab, nende välisel elektronkihil on elektronoktett, mis muudab nende oleku püsivaks (energeetiliselt kasulikuks). Millised elemendid esinevad aatomitena? Põhjenda.

...........................................................................................................................

...........................................................................................................................

Osa lihtaineid esineb molekulidena, kusjuures molekul koosneb enamasti kahest aatomist, harvem kolmest aatomist. Näiteks võib element hapnik esineda molekulina, mis koosneb kas kahest või kolmest aatomist. Kuidas nimetati neid hapniku allotroope, mis koosnesid kahest aatomist ja kolmest aatomist?

............................................................................................................................

............................................................................................................................

Enamik molekulidena esinevaid lihtaineid on gaasid. Uurides perioodilisuse tabelit too näiteid!

............................................................................................................................

Metallid lihtainena on kristallid, aga ka tahkes olekus mittemetallid nagu õpitud väävel ja jood koosnevad kristallidest. nende kristallid aga omakorda koosnevad aatomitest või molekulidest. Näiteks väävli allotroopsete teisendite kristallivõresõlmedes asuvad väävli molekulid, süsiniku allotroopidel aga aatomid. Seega ühe elemendi allotroobid võivad erineda mitte ainult aatomite arvu poolest molekulis, vaid tahkete ainete puhul ka kristallivõre ehituse poolest.

skeem.gif (4635 bytes)