Lahuste mitmekesisus

Sellist efekti, kus valguskiirte tee on nähtav valgusviiruna, nimetatakse tema avastaja auks Tyndalli efektiks. Kuidas see tekkis? - kolloidosakesed on suuremad kui tõelise lahuse osakesed, mistõttu nendele langenud valgus peegeldub neilt ja hajub mitmes suunas laiali, mistõttu ongi valguse tee nähtav. Mõtle, kus või millises olukorras oled märganud veel Tyndalli efekti?

......................................................................................................................

......................................................................................................................

Kolloidlahused on looduses laialt levinud. Ei kujutagi elu ette ilma nendeta, sest kolloidlahuseks on meis voolav veri, ka taimede mahlad on kolloidlahused. majapidamises kasutatavad vedelad liimid ( näiteks tapeediliim) ja paljud värvid on kolloidlahused.

Sellist kolloidlahust, mis teatud tingimustel on kaotanud voolavuse, nimetatakse ka tardeks.

veri.gif (8295 bytes)

Eristatakse nelja tüüpi vererühmi: A, B, AB ja 0

Sellisteks ongi suuri polümeerseid molekule sisaldavad kolloidlahused. Neis seostuvad pihustunud aine molekulid omavahel ja moodustavad võretaolise ruumilise struktuuri, mis hoiab endas suurt kogust vett (või mõnda muud pihustuskeskkonda). Nimeta veel tardeid, mida kasutame igapäevaelus.

......................................................................................................................

......................................................................................................................

Kolloidosakestest suuremate osakestega (osakesed suuremad kui 10-5) pihused on ebapüsivad, see tähendab, et seismisel eralduvad pihustunud aineosakesed pihustuskeskkonnast.Nendele pihustele antakse nimetused selle järgi, millises olekus on pihustuskeskkond ja millises pihustunud aine.

Kui pihustuskeskkond on vedel ja pihustunud aine ka vedel, siis on tegemist emulsiooniga. Emulsioonideks on kõik emulsioonvärvid, piim ja ihupiimad ning teised kosmeetikakreemid. Värvide puhul me näeme, et pikemal seismisel vajub põhja nn paksem osa ja peale jääb pihustuskeskkond, Seetõttu soovitatakse värvide kasutusjuhendis alati enne värvimist hoolega segada, et tekiks pihus. Kosmeetikatarvetele lisatakse pihuse püsivusaja pikendamiseks nn emulgaatoreid, kuid ka siin peale kasutusaja lõppemist kaotavad emulgaatorid oma toime ja pihus laguneb ( meie näeme kihistumist).

Suspensiooni puhul on pihustuskeskkond vedel, kuid pihustunud aine on tahke: lubjavesi, kohv, kakao jne. Väliselt on nad hägused vedelikud. Teatud aja möödudes kõigi nende puhul näeme kahte kihti: põhja on sadenenud pihustunud aine ja peal on vesi (pihustuskeskkond).