|
Lahuste mitmekesisus Me loeme lahusteks iga päev kohatavaid vedelaid süsteeme nagu piim, emulsioonvärvid, kohv, tee, siirup jne. Kas ikka kõik on lahused? Nagu me juba eelnevalt õppisime, on lahuseks süsteem, kus lahustis on lahustunud aine osakesed jaotunud ühtlaselt üle kogu lahuse ioonide, molekulide või aatomitena ja nad on väiksemad kui 10-7 cm. Teisi süsteeme, kus aineosakesed on suuremad, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks ( mõningates õpikutes ka dispersseteks süsteemideks). Ka pihussüsteemid koosnevad vähemalt kahest ainest nagu lahusedki - pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest ( lahuses oli lahusti ja lahustunud aine). Mõnikord nimetatakse siis lahuseid tõelisteks lahusteks. Kuigi pihussüsteemid esmasel vaatlusel tunduvad olema samasugused kui lahused, selgub lähemal tutvumisel rida erinevusi. Vaatleme nüüd erinevaid süsteeme. Osakeste suuruselt on tõelisele lahusele kõige sarnasemad kolloidlahused, kus lahustisse pihustunud aineosakeste suurus jääb vahemikku 10-7 - 10-5 cm. Seega koosnevad nad paljudest kuni tuhandetest ioonidest või molekulidest ja neid osakesi nimetatakse kolloidosakesteks. Vaadeldes palja silmaga kolloidlahust, on ta samuti ühtlane nagu tõeline lahus ning paljud neist on ka püsivad nagu tõelised lahused (tänu osakeste väikestele mõõtmetele). Mis tähendab püsiv? - see tähendab, et pihustunud aine ei eraldu pihusest ka pikaajalisel seismisel.
.............................................................................................................................. ...................................................................................................................... ...................................................................................................................... ...................................................................................................................... |
