|
Lahustuvus, tema sõltuvus tingimustest Aine lahustuvus on aine omadus moodustada antud lahustis lahuseid. Seejuures iseloomustab lahustuvus aine hulka küllastunud lahuses, ta näitab, mitu grammi antud ainet lahustub 100 grammis lahustis (tavaliselt vees) kindlal temperatuuril. Mis on küllastunud lahus? ..................................................................................................................... ..................................................................................................................... Vaatame praktiliselt: võtke keeduklaasi 100 ml vett (see võrdub 100 grammiga, sest vee tihedus on 1 ml/gr) ja soola. Lisa vette veidi soola ja sega, kuni sool on lahustunud. Edasi lisa järgnevalt jälle veidi soola ning sega, kuni kogu sool lahustub. Jätka tegevust, kuni enam sool ei lahustu, see tähendab, et soola viimased kristallid jäävad anuma põhja. Sellist lahust nimetataksegi küllastunud lahuseks. Küllastunud lahus on lahus, kus antud ainet antud temperatuuril enam ei lahustu. Kui ainet veel lahustub, siis on tegemist küllastumata lahuseks. Kuidas saada teada, kui palju soola lahustus 100 grammis vees toatemperatuuril (vaata termomeetrilt temperatuur)? - Selleks kuumutame lahust, kuni vesi on aurustunud ja kaalume soola. Seda protsessi, kus tahke aine eraldub lahusest, nimetatakse kristallumiseks, mis on vastupidine protsess lahustumisele. Kas kõiki aineid lahustub ühepalju 100 grammis vees ehk kas kõik ained on ühesuguse lahustuvusega? Selle kindlakstegemiseks võiksime korrata eelnevat katset suhkruga. Tulemus - suhkrut lahustub vees umbes kuus korda rohkem. Soorita sina katse ja määra täpselt, kui palju lahustub 100 grammis vees soola ja kui palju suhkrut? ....................................................................................................................... Eelnevast näeme, et erinevad tahked ained lahustuvad erinevalt vees. Keemikud on teinud meie katsele sarnaseid eksperimente palju ja koostanud tabelid erinevate ainete lahustuvuse kohta erinevatel temperatuuridel.Iga kord pole meil aga tarvis täpseid andmeid, vaid piisab ligikaudsest teadmisest, kas aine lahustub hästi või halvasti vees. Selleks jaotatakse ained gruppidesse: a) hästilahustuvad ained, need on ained, mille lahustuvus 100 grammis vees on üle 1 grammi (nendeks on paljud mineraalsoolad ja happed ning leelised) b) vähelahustuvad ained on need, mille lahustuvus jääb vahemikku 0,1 - 1 gramm 100 grammis vees c) praktiliselt lahustumatud ained on ained, mida lahustub 100 grammis vees alla 0,1 grammi. näiteks liiv, lubjakivi jne.
|