Füüsikalised omadused Aurustumine on vedelas olekus aine muutumine gaasiliseks, mõnikord öeldakse ka auruks muutumine. Sellisel juhul eralduvad aine molekulid vedeliku pinnalt. Kui vedelik aurustub kiiresti, nimetatakse sellist vedelikku lenduvaks. Igapäevaelust on lenduvate ainetena tuntud näiteks nuuskpiiritus (keemiliselt ammoniaak) ja eeter. Kui me tahame ise, et aine kiiresti aurustuks, siis me kuumutame ainet seni, kuni ta hakkab keema. Keemine on seega samuti vedela oleku muutumine gaasiliseks. Temperatuuri, mille juures aine keema hakkab (gaasiks muutuma), nimetatakse keemistemperatuuriks. Millised on vee keemistemperatuur ja jää sulamistemperatuur? ............................................................................................................................................ Veeldamine on gaasi muutumine vedelaks aine puhul, mis toatemperatuuril on gaas, see tähendab, et aine muutub ainult siis vedelaks, kui inimene kas jahutab teda madalamale temperatuurile või tõstab rõhku. Kondenseerumine aga on gaasi muutumine vedelaks aine puhul, mis on toatemperatuuril ja normrõhul (atmosfäärirõhul) vedelas olekus. Tuleta jällegi meelde tunde, kus rääkisime metallide ja mittemetallide omadustest ning kirjuta näiteid ainetest, mis võivad veelduda ja mis võivad kondenseeruda. ......................................................................................................................................... ........................................................................................................................................ ....................................................................................................................................... Kui aine muutub tahkest olekust kohe gaasilisse olekusse, nimetakse seda sublimatsiooniks. Ka sel juhul aurub aine nagu vedelast olekust gaasilisse olekus minekul. Sellist nähtust näeme, kui paneme pesu talvel õue kuivama ja ennäe imet, mõne päeva või nädala möödudes on pesu kuiv, kuigi ei olnud sulailma, vaid kestsid külmakraadid. Aine oleku muutmisega muudame mõnikord ka teisi omadusi, näiteks värvust, tihedust, tahkete ainete puhul ka kuju. Too ka sellistest nähtustest näiteid, kus muutuvad eelloetletud füüsikalised omadused! ...................................................................................................................................... ....................................................................................................................................... ....................................................................................................................................... Ka aine lahustumine on füüsikaline nähtus. Näiteks kui me lahustame suhkru vees, jääb suhkru magus maitse alles, muutub vaid olek - tahkest vedelaks ning värvus - valgest läbipaistvaks. Nüüd aurustades vee, saame jällegi tahke valge suhkru. Seega ei muutunud aine koostis ja saimegi tõestada, et lahustumine on füüsikaline nähtus.
|