Mida kujutab endast keemiline side? Aine omadused sõltuvad sellest, millistest osakestest aine koosneb ja kuidas need on omavahel seotud. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. Kasutades varem õpitut, püüa seletada, kuidas tekib side ja mille vahele! .......................................................................................................................... .......................................................................................................................... ........................................................................................................................... Keemilist sidet jaotatakse laias laastus kaheks: iooniline side, mis tekib erinimeliste ioonide vahel ja millest me juba rääkisime, ning kovalentne side, mis moodustub aatomite vahel. Nagu me juba rääkisime, elemendid kas loovutavad või liidavad elektrone, seega tekibki side ühiste elektronpaaride abil: üks elektron ühelt aatomilt jaa teine elektron teiselt aatomilt ning ongi paar, mis kuulub molekulis mõlemale aatomile. Keemilise sideme puhul kattuvad aatomite välised elektronkihid ja aatomid tungivad osaliselt üksteise sisse. Miks? Seetõttu, et ühinemisel vabanes energiat ja nüüd on aatomitevahelised tõmbejõud (seesama energia) tugevamad ning ongi molekul koos ja püsiv. Nagu sa juba tead, kattuvad välised elektronkihid seetõttu, et sideme moodustamisel saab aatom loovutada või liita (seega sidet moodustada) ainult väliselektronkihi elektronide abil. Termin kovalentne tuleneb sõnast valents ja eesliitest ko. Valentsi all mõistetakse aatomi omadust keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid), kusjuures valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. ÜKSIKSIDE - kahe aatomi vahele moodustub üks ühine elektronpaar, näiteks kloori molekuli teke: kloori välisel elektronkihil on seitse elektroni (kolm paari ja üks jääb üksikuks; seetõttu soovib ta teiselt kloori väliskihilt üksikut elektroni ja nii saab neist paar).
Sea aatomid eelneva näite abil ka vesiniku ja fluori molekuliks. ........................................................................................................................... ........................................................................................................................... |
