Aatommass, tema muutumine perioodilisussüsteemis Vaatame, kas sinu arutlus on sarnane järgnevaga. Massiarv = neutronite arv + prootonite arv ja iseloomustab ka aatomi massi, kuid mitte kõigil elementidel täpselt. Kuidas me seda näeme? Ümardatud aatommass peaks võrduma massiarvuga, kuid alati ei võrdu, mis näitab, et element sisaldab erineva massiga aatomeid. Kuidas on see võimalik? Mida sina arvad? ........................................................................................................................................ Ühe elemendi kõikides aatomites on prootoniite arv ühesugune, kuid neutronite arv võib erineda. Selliseid keemilise elemendi aatomeid, mille tuumades on erinev arv neutroneid, nimetatakse isotoopideks. Isotoopidel on ühesuguse tuumalaengu juures erinevad massiarvud. Neid tähistatakse kõiki ühesuguse sümboliga, kuid juurde märgitakse tuumalaeng ja massiarv. Näiteks vesinik esineb looduses kolme isotoobina: prootium (tavaline vesinik, mida on kõige rohkem) H11 , kus ülemine üks näitab massiarvu (üks prooton + null neutronit) ja alumine tuumalaengut; deuteerium ehk raske vesinik (looduses vähe: üks aatom 6800 prootiumi kohta) H21 ja triitium ehk üliraske vesinik (leidub tühises hulgas) H31 , kus massiarv on 3, seega üks prooton ja kaks neutronit. Arvutatakse kõigi isotoopide keskmine aatommass. Vesinikul jääb ta ikkagi ühelähedaseks, sest prootiumi on võrreldes teiste isotoopidega võrratult rohkem. Kuidas muutub aatommass perioodilisuse tabelis? Vaata tabelit ja püüa sõnastada seaduspärasused. Perioodides ..................................................................................................... ......................................................................................................................... Rühmades ....................................................................................................... .........................................................................................................................
|