Aatommass, tema muutumine perioodilisustabelis

Aatom koosneb prootonitest ja neutronitest, mis koos moodustavad tuuma ja selle ümber tiirlevad elektronid. Veel rääkisime aatomi ehituse juures sellest, et elektronid on imeväikesed ning seetõttu moodustavad aatomi massi enamasti prootonid ja neutronid. Kui suur on ja palju kaalub üks aatom?

Bioloogias õppisite rakku, tema suurust ja ehitust. Rakk on imepisike, ainult üksikuid rakke (apelsini viljaliha rakud) võib näha palja silmaga, kuid enamiku rakkude ehitust saab uurida vaid väga suure suurendusega elektronmikroskoobi abil. Mõelda vaid, see imepisike rakk koosneb veel paljudest osakestest ning need omakorda aatomitest! Püüame veel võrrelda: kui võimlemistunnis kasutatavat tennisepalli võrrelda planeediga Maa, siis oleks aatom   umbes selle tennisepalli suuruses. See on muidugi umbkaudne võrdlus, sest ka aatomid on erineva suuruse ja massiga. 31-11f.jpg (11655 bytes) 31-1f.jpg (12361 bytes)

Mõtle veel kaks kuni kolm võrdlust, iseloomustamaks aatomi suurust.

.........................................................................................................................

.........................................................................................................................

Mida suurem aatom, seda rohkem ta kaalub, seega saame esitada mingi vahemiku aatomi massidest ja see on suurusjärgus 10-24-10-22 grammi. Matemaatikast teate, et sellise arvu kirjutamiseks tuleb kirjutada 22-24 nulli ja siis alles arv! Nii kõiki aatomeid kaaluda ja siis arvutustes selliseid nullidega arve kasutada on väga tüütu.

Seetõttu võtsid teadlased kasutusele suhtelise massi - aatommassi. Suhteline mass näitab võrdlust mingi teise massiga, antud juhul võrreldakse erinevate elementide aatomite masse. Aatommassi tähiseks on Ar, kus täht r - relatiiv - tähendabki suhtelist.

Aatomi ehituse juures rääkisime aga massiarvust tähisega A ning ütlesime, et see võrdub prootonite ja neutronite summaga, sest ühe neutroni mass võrdus ühega ja ka ühe prootoni mass võrdus ühega. A = Z + N ja kuna prootoneid ja neutroneid on täisarv, saame kokku täisarvu. Vaadates jällegi perioodilisuse tabelit, näeme, et aatommassid on enamasti murdarvud. Siit tekib küsimus: kas aatommass ja massiarv on üks ja sama arv? Põhjenda oma arvamust.

.........................................................................................................................

.........................................................................................................................

.........................................................................................................................