Iooniline side

Mis on iooniline side?  See on side erinimeliste ioonide vahel.

Mis on ioon? See on laetud aineosake.

Aga kuidas ja miks tekib ioonide vahel side?

Vastust otsiti juba antiikajal, Empedokles seletas elementide ühinemist armastuse ja vihkamisega. 13. sajandil elanud teadlane Albertus Magnus leidis, et ained ühinevad nende sarnaste omaduste tõttu ja lõi nn keemilise suguluse teooria.

Mida arvad sina? Tuleta meelde varem õpitut!

........................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Varem õpitust teame, et keemilistes reaktsioonides reageerivate ainete aatomid liidavad või loovutavad elektrone nii, et nende aatomite väliskiht omandaks kaheksaelektonilise struktuuri (nn okteti) nagu väärisgaasidel.

Näiteks võtame meile igapäevases elus vajaliku soola (NaCl) tekke. Naatrium kui esimese peaalarühma metall soovib püsiva struktuuri saavutamiseks loovutada oma ainsat elektroni väliselektronkihilt, samas kloori aatomis on väliselektronkihilt puudu üks elektron (sest ta asub seitsmendas peaalarühmas ning väliselektronkihis on seitse elektroni), mille viimane sooviks liita.

Na - e^- = Na⁺ ja Cl + e^- = Cl^-. Nagu näeme, tekivad positiivne naatriumi ioon ja negatiivne kloori ioon. Vastasnimeliselt laetud ioonid aga tõmbuvad elektrostaatiliselt (seda õpid füüsikas) ja nende vahele tekibki iooniline side.

Vaadates soola, näeme, et ta koosneb kristallidest. Nii see ongi: kristalli ehituses on iga naatriumioon ümbritsetud kuuest kloriidioonist ning iga kloriidioon ümbritsetud kuuest naatriumioonist.

Milliste elementide ioonide vahel järgnevast loetelust võib moodustuda iooniline side? Kirjuta saadud paarid ioonidena (näiteks Na+ ja Cl^-):

Li, Ca, F, I, O, Ba, K, S, Na

..........................................................................................................................................................

........................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................