Keemiliste elementide omadused reaktsioonides - elektronide loovutamine ja liitmine

Need elemendid, millel on neli elektroni väliselektronkihil, need "käituvad kord nii, kord naa, nagu pirtsakad plikad", kord annavad ära, kord võtavad elektrone juurde. Kõik sõltub sellest, millise elemendiga ta kokku juhtub .

Võtame näiteks süsiniku: C: +6 | 2) 4) See võib neli elektroni  juurde võtta või loovutada. Kui süsinik kohtub hapnikuga, siis ta loovutab oma elektronid O: +8 | 2) 6). Hapniku üks aatom saab juurde võtta vaid kaks elektroni, siis süsiniku aatom "sõbrustab" kahe hapniku aatomiga ja annab kummalegi kaks elektroni. Kui aga kohtub vesinikuga, siis soovib ta liita vesiniku elektrone H: +1 | 1). Vesinikul on vaid üks elektron, seega liidab üks süsiniku aatom endaga nelja vesiniku aatomi elektronid.

Keemilistes reaktsioonides nimetatakse neid elemente, kes loovutavad elektrone redutseerijateks ja neid, kes liidavad elektrone oksüdeerijateks. Eelnevast lähtudes võime öelda, et vesinik käitub keemilistes reaktsioonides tavaliselt redutseerijana ja hapnik oksüdeerijana. Täpsemalt räägitakse sellest keemiliste reaktsioonide käsitlemisel.

Kasutades eelnevaid teadmisi täida tabel.

Keemiline element Järjenumber Perioodi number Rühma number Elektronide arv väliselektronkihil Loovutab või liidab elektrone

Redutseerija või oksüdeerija

Na . . . . . .
F . . . . . .
Ca . . . . . .
S . . . . . .
Al . . .. . . .
He . . . . . .

Koosta antud elementide elektronskeem ja kirjuta, kas ta keemilistes reaktsioonides tavaliselt loovutab või liidab elektrone:

naatrium ........................................................................................................................

neoon ............................................................................................................................

kloor ...............................................................................................................................

magneesium .................................................................................................................

tsink ...............................................................................................................................

väävel .............................................................................................................................