Perioodilisuse tabeli seos elementide elektronstruktuuriga

Pea meeles:

1. Perioodilisuse tabeli perioodi number = elektronkihtide arvuga aatomi elektronkattes.

2. Aatomi väliselektronkihil võib olla maksimaalselt 8 elektroni, eelviimasel kihil kuni 18 elektroni.

3. Kui element paikneb perioodilisuse süsteemi peaalarühmas, siis väliskihi elektronide arv = rühma numbriga.

4. Kui element paikneb perioodilisuse süsteemi kõrvalalarühmas,siis on väliselektronkihil enamasti 2 elektroni (harva üks).

5. Elektronide arvu määramiseks eelviimases elektronkihis lahutame elektronide üldarvust (=elemendi järjenumber) ülejäänud kihtides olevate elektronide arvu.

Püüame nüüd koostada magneesiumi elektronskeemi, tehes selle aste - astmelt:

a) magneesiumi sümbol on Mg

b) tuumalaeng = prootonite arvuga = järjenumbriga - 12, Seega Mg: +12

c) magneesium asub kolmandas perioodis, seega on tema elektronkattes kolm elektronkihti, mida elektronskeemis märgitakse kaartega,

Mg: +12 | ) ) )

d) Magneessium asub teises peaalarühmas (IIA), seega on viimases elektronkihis 2 elektroni:

Mg: +12 | ) ) 2)

e) esimese kihi elektronide arvu võime leida valemi 2n² järgi: 2x1²= 2, seega

Mg: + 12 | 2) ) 2)

f) Magneesiumi aatomituumas on 12 prootonit, seega ka elektronkattes 12 elektroni, sest aatom on tervikuna neutraalne. Eelviimasel elektronkihilkihil on 12 - (2+2) = 8 elektroni. Nii saamegi valmis magneesiumi elektronskeemiks:

Mg: +12 | 2) 8) 2)

Magneesiumil on kolm elektronkihti: K-kihil on 2 elektroni, L-kihil 8 elektroni ja M-kihil jälle 2 elektroni, seega on magneesiumil täielikult täidetud esimene ja teine elektronkiht, kolmandale jäi ainult 2 elektroni. Alati ei täitu aga kõik eelnevad elektronkihid, näiteks kaltsiumil: tal on 20 elektroni, mis paiknevad neljal elektronkihil (neljas periood) ja viimasel on 2 elektroni (IIA rühm):

Ca: +20 | 2) 8) 8) 2)

Kolmandal M-kihil oleks maksimaalselt võinud olla 18 elektroni, kuid meil jäi järgi vaid 8 = 20 - (2+8+2)