Planetaarne aatomimudel

1932. aastal avastas J. Chadwick, et aatomituumas võib olla ka ilma laenguta osakesi, st. neutraalseid ja nimetas neid neutroniteks (ladina keeles neuter- ei üks ega teine), tähisega n. Neutroni laeng on seega 0 ja mass võrdub 1.

Neutroneid ja prootoneid kokku nimetatakse nukleonideks ehk tuumaosakesteks (nukleus - tuum). Praktiliselt kogu aatomi mass on koondunud aatomituuma, seetõttu nimetatakse prootonite arvu (tähis Z) ja neutronite arvu (tähis N) summat massiarvuks (tähis A). Vesiniku aatomis neutronid puuduvad, sest massiarv on üks ja tuumalaeng on ka +1, seega üks prooton annab laengu +1 ja ka aatomile massi 1. Hapniku aatomis on 8 prootonit, massiarv aga on 16. Seega on seal neutroneid 16-8=8.

Elektroni laeng võrdub -1, tema tähis on e ja mass imeväike ( 1840 korda väiksem prootoni massist). Kõik elektronid kokku moodustavad elektronkatte.

Igas aatomis on elektrone ja prootoneid ühepalju ja aatom on alati neutraalne.

Koosta heeliumi ja süsiniku aatomimudelid planetaarse mudeli järgi.

Mitu elektroni on järgmistes aatomites ja millise laenguga on need aatomid ning mis elemendid need on, kui neis on

8 prootonit ..................................................................................

14 prootonit .................................................................................

3 prootonit ...................................................................................

26 prootonit .................................................................................

19 prootonit...................................................................................