Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusega kogurahvastikust. Suurima linnastumusega riigid (kui mitte arvestada linnriike) on näiteks Suurbritannia, Iisrael, Austraalia ja Rootsi, kus linnades elab üle 80% nende riikide kogurahvastikust. Valdav enamus inimestest elab asulais - linnades, külades, alevites. Need on inimeste alalised asupaigad ning nad jagatakse linnalisteks ja maalisteks. New York

Esimesed linnad tekkisid ligi 5000 aastat tagasi Tigrise ja Eufrati jõe orgudes praeguse Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.
Tollased linnad olid tänapäeva mõistes väga väikesed, 1500-2000 elanikuga. Linnad tekkisid kui ülemkihi ja neid teenindavate käsitööliste, kaupmeeste ning teenrite eluasemed.
Hiljem, tööstuse arenedes, kogunesid linnadesse elama aga vabrikutöölised, kes omakorda tõid kaasa neid teenindava inimeste hulga. Linnas elavate inimeste tegevusalad ei vaja suurt territooriumi, seetõttu võib väikesel maa-alal elada koos palju inimesi.
Tänapäeval on paljud linnad kasvanud väga suureks. Näiteks Mehhiko pealinnas Ciudad de Mexicos elab juba ligikaudu 25 miljonit elanikku.

Maa-asulad on põhiliselt maaharimise ja karjakasvatusega, metsanduse või kalandusega tegelevate inimeste elukohtateks. Maa-asulaid on väga mitmesuguseid. Nende eripalgelisus on tingitud peamiselt erinevatest loodusoludest. Põhjamaade külades paiknevad inimeste elamud tavaliselt hajali. Rohtla- ja stepialadel on aga levinumad külad. kus majad asuvad üksteisele väga lähedal. Aafrikas on aga selliseid külasid, kus elamud paiknevad ringikujuliselt.                                                                   Aafrika küla