Eestiga seotud maadeuurijad

Johann Friedrich Parrot 14. 10. 1791-15. 01. 1841 Arstiteadlane ja füüsik, Tartu Ülikooli rektori G. F. Parroti poeg. Sai 1814. aastal Tartu Ülikoolis meditsiinidoktoriks, töötas algul arstina Heilbronnis, seejärel oli TÜ füsiloogia- ja patoloogia- ning füüsikaprofessor. Aastatel 1831-1833 Tartu Ülikooli rektor. Tegi mitu uurimisreisi Püreneedesse, Kaukaasiasse jm. Tõusis 1829. aastal esimesena (koos H. Abovjaniga) Ararati tippu. 1837. aastal uuris Nordkapi ümbruses maamagnetsimi.

Ferdinand von Wrangel
09. 01. 1797 Pihkva-6. 06. 1870 Tartu
Parun, meresõitja ja Arktika uurija.Võttis aastatel 1817-1819 osa V. Golovnini ümbermaailmareisist, juhtis aastatel 1820-1824 Kirde-Siberi rannikuekspeditsiooni. Tõusu, mõõna jmt loodusnähtuste põhjal tegi kindlaks, et Põhja-Jäämeres peab olema maismaa-ala (hiljem nimetati tema järgi Wrangeli saareks). Aastatel 1825-1827 sooritas ümbermaailmareisi laeval "Krotki".

Karl Ernst von Baer 28. 02. 1792 Järvamaa, Piibe mõis-28. 11. 1876 Tartu Loodusteadlane, õppis aastatel 1810-1814 Tartu Ülikoolis arstiteadust. Töötas 1817. aastast Königsbergis, kus sai zooloogia- ja anatoomia- professoriks. Aastatel 1834-1862 elas ja töötas Peterburis. Alates 1867. aastast elas Tartus, ajavahemikus 1869-1876 oli seal Loodusuurijate Seltsi esimees. Peterburis töötas peamiselt geograafia, antropoloogia ja etnograafia alal. Oli ökoloogilise uurimistöö rajaja Venemaal. Vene Geograafiaseltsi asutaja. Juhatas paljusid uurimisreise (Novaja Zemljale, Lapimaale, Peipsi ja Pihkva järvele, Läänemerele, Volgamaale, Kaspiale jm.

1856. aastal avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse - Baer-Babinet` seadus: lõunast põhja voolavatel jõgedel on jõe parem kallas rohkem erodeeritud (Coriolise jõu avaldumine)

Mida tähtsat K. E. von Baer geograafiale avastas?

..................................................................................................................................................

Eduard von Toll 24. 03. 1858 Tallinn - arvatavasti 1902 Põhja-Jäämeri Geoloog ja polaaruurija, päritolult baltisakslane. Õppis Tartu Ülikoolis. Võttis aastatel 1885-1886 osa A. von Bunge ekspeditsioonist Uus-Siberi saarestikku, jätkas ajavahemikus 1893-1894 sealsamas uurimisi  Sannikovi maa otsingul. Aastatel 1900-1902 juhtis Peterburi TA organiseeritud polaarekspeditsiooni laeval "Zarja", hukkus kelguretkel Bennetti saarest lõunas.